Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas andis ülevaate algava õppeaasta olulisematest tegevustest ja muudatustest, rõhutades õppimiskohustuse ea tõstmist, põhikooli lõpueksamite varasemaks toomist, koolivõrgu ja kutsehariduse reforme ning eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistusi.
Minister Kristina Kallas märkis, et iga muudatus peab olema läbi kaalutud ning hoida tuleb seda, mis hästi töötab. „Pean väga oluliseks kodulähedaste kuni 6-klassiliste maakoolide säilimist ja selleks hakkame omavalitsustele pakkuma täiendavat toetust,” ütles Kallas. „Teeme ära vajalikud ettevalmistused, et tõsta õppimise kohustus 18. eluaastani ehk kesk- või kutsehariduse omandamiseni. Esimese sammuna sel teel toome põhikooli lõpueksamid varasemaks, et kaotada ära põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi sisseastumiseksamite ebaloogiline järjekord ja muuta kogu protsess õpilaste jaoks lühemaks ja stressivabamaks. Reformime ka kutseharidust, et rakenduslik haridus oleks noorte seas populaarsem ja katkestajaid vähem.”
Kava kohaselt toimuvad 2024. aasta kevadel põhikooli lõpueksamid varem, juba maikuu alguses, et tulemusi saaks kasutada sisseastumisel järgmisele haridustasemele. On väga oluline, et noored valiksid õpitee, mis vastab nende võimetele, huvidele ja annetele, ning omandaksid keskhariduse või eriala ametikoolis. Tööturul on kõige nõrgemal positsioonil erialase ettevalmistuseta inimesed. Eelmisel sügisel ei jätkanud oma haridusteed 654 põhikoolilõpetajat ja kutsekeskhariduse esimesel aastal katkestas õpingud ligi 20% õppuritest.
Kutsehariduse reformiga laiendatakse põhikoolijärgsete õppekavade erialade valikut ning lisaks senistele kutsekeskhariduse õppekavadele luuakse 4-aastased kutsekeskhariduse õppekavad. Õpet pikendatakse, suurendades üldharidusainete õppe mahtu, et kutsekeskhariduse lõpetajad saaksid paremad eeldused jätkata kõrgharidusõppes. Lähiaastatel on kavas välja töötada laiapõhjalised valdkondlikud kutsekeskhariduse õppekavad, et vähendada kitsaid erialavalikuid kooli astumisel ja võimaldada spetsialiseerumist konkreetsele erialale õppe lõpus.
Üks suuremaid muutusi, mis Eesti haridussüsteemil läbi tuleb teha, on üleminek eestikeelsele haridusele. 2023. aasta septembrist rakendub Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele palgatoetus. Ministeerium koostöös Haridus- ja Noorteametiga alustab ülemineku seirega. Koolidel ja lasteaedadel on võimalik tellida asendusõpetajaid ja üliõpilasi abiõpetajateks.
Tänavu rakenduvad riikliku õppekava muudatused, millega suurendatakse eesti keele kui teise keele tundide arvu, õpilaste jaoks laieneb B-võõrkeele valik ning gümnasistidele muutub kohustuslikuks riigikaitse kursuse teooriaosa läbimine.
Kõrgharidusvaldkonnas on analüüsimisel kogu üliõpilaste toetussüsteem. Septembrist kahekordistuvad vajaduspõhiseõppetoetuse määrad ning ministeerium alustab arutelu kõrgkoolidega, et anda neile edaspidi rohkem vabadust õppe eest tasu küsimiseks.
Õpetajaks õppimist saab alustada üle 400 üliõpilase rohkem kui seni. Uued õpetaja- ja tugispetsialistide koolituse üliõpilased hakkavad saama täiskoormusega õppides 400 euro suurust stipendiumit.
- Tähtsamad tegevused 2023/2024. õppeaastal ja õppeaasta arvudes. avaneb uues vahekaardis
- Kooliaasta alguse pressikonverentsil esinesid ka eestikeelsele õppele ülemineku nõunik ja Narva Eesti Gümnaasiumi juht Irene Käosaar ning Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht.
- Pressikonverentsi saab järelvaadata ministeeriumi YouTube avaneb uues vahekaardis`i kanalis.
