Riiklik lepitaja tegi ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära kvalifitseeritud õpetajatele 4,3% ja kvalifikatsioonita pedagoogidele 1,77% ning soovitas alustada osapoolte vahel läbirääkimisi. Haridus- ja Teadusministeerium alustab konsultatsioonidega koolipidajate ja õpetajate esindajatega pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks, ent töötasu alammäära erinev tõstmine pole uuel aastal võimalik.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, et lepitaja ettepanek eeldaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist, mida ei ole võimalik sel aastal enam teha. “Samuti tähendaks õpetajatele erineva alammäära kehtestamine lisavajadust 12 miljonit eurot, mida aga riigieelarve suur puudjääk järgmisel aastal ei võimalda,” tõdes minister.
Lepitaja ettepanek oli ka, et tuleks alustada ministeeriumi, Eesti Haridustöötajate Liidu, kohalike omavalitsuste ühenduste ning erakoolide pidajate vahel läbirääkimisi ja moodustada ühised töörühmad. Selle ettepaneku võttis haridus- ja teadusminister vastu.
“Kohtusime õpetajate esindajate ja omavalitsuste liidu esindajatega ning oleme kõik valmis istuma läbirääkimiste laua taha ja alustama konsultatsioone pikaajalisema haridusleppe sõlmimiseks. Kokku on vaja leppida kolmes teemas, mis õpetajate järelkasvu ja palgatoetust puudutavad: palgatoetuse kasv omavalitsustele aastani 2027, koolivõrgu korrastamine ning õpetajate karjääri- ja palgamudeli kokku leppimine. Neid muudatusi saab teha ainult kõigi osapooltega ühiselt,” sõnas minister Kallas.
Täna moodustab õpetajate arvestuslik keskmine palk 112% Eesti keskmisest, eesmärk on jõuda 120%-ni 2027. aastaks. Minister soovib valitsuselt mandaati läbirääkimiste alustamiseks, et oleks kindlus, et valitsus leiab õpetajate tulevaseks palgatõusuks vahendeid.
Haridus- ja Teadusministeerium saatis riiklikule lepitajale täna omapoolse vastuse. Nüüd on lepitajale võimalik välja tulla veel ühe ettepanekuga. Kui riiklik lepitaja peab protsessi lõppenuks, siis allkirjastatakse erimeelsuste protokoll.
