Miks hallitusplekkidega kõva juustu võib veel toiduks kasutada aga saia ja leiva peaks kindlasti ära viskama?
Hallitanud toidu puhul ei tee asja halvaks ainult vastik maitse, vaid ka toksiinid, mida hallitusseened eraldavad. Kuna seeneniidistik ei pruugi nähtav olla, on raske otsustada, mis ulatuses toit hallituse lähedalt mürgine võib olla, vahendas Postimees Tervis portaali ABC News.
Suurema vedelikusisaldusega ja pehmed toiduained on ohtlikumad
Kaks olulist faktorit, mida jälgida, on toidu vedelikusisaldus ja selle tihedus. Kuna kõva juust, nagu näiteks parmesaan, sisaldab vähe vett ja on struktuurilt kõva, siis katab «karvane» kiht ainult selle välispinda. Nii, et kahjustunud osa ja lisaks veel paari sentimeetrit ära lõigates peaks ülejäänud juust tarvitamiskõlbulik olema.
Saia ja leivatoodete puhul on aga teised lood: need tuleks tervenisti ära visata, sest seened võivad kasvada ka seespool ja laialdasemalt kui silmale nähtav.
Samuti kui jogurtil kasvab juba hallitus, võib see sisaldada ka kahjulikke baktereid, mis kõhu lahti teevad. Pigem tuleks jogurt ära visata.
Hallitusseened tekitavad mürgiseid ühendeid
Toidus võib kasvada eri sorti hallitusseeni, kõige tavalisemad on Aspergillus ja Penicillium ning Bortrytis, mis moodustab «karvkatte» näiteks maasikatele.
Enamik hallitusest tekkivaid toksiine kuumtöötlemist ei karda ning küpsetades ei hävi. Hallitus kasvab ka külmkapis ja suudab üle elada isegi sügavkülmutamise. Samuti ka soolase, magusa ja happelise keskkonna.
Enamik hallitusest tekkinud toksiine ohustavad tervist, kui neid süüa pikema aja vältel. Paljud ühendid põhjustavad vähki ja neid seostatakse maksavähiga.
Kui silmad hallitust, viska prügikasti:
– Pehmed juustud, ühepajatoidud, pehmed puuviljad nagu marjad, virsikud ja nektariinid.
– Poorsed toidud nagu saiad, koogid, keeksid – ka siis kui näed vaid väikest hallituselaigukest.
– Hallitusjuustud, kui hallitus on teist värvi, kui originaalis oli.
– Moosid, kuna moos on vedelavõitu ollus, ei õnnestu lusikaga hallitust täielikult eemaldada.
– Jogurt, hapukoor ja pehmed juustud.
– Pehmed puu- ja köögiviljad.
– Maapähklivõi, pähklid ja kaunviljad.
Kas toit, mille peal on hallitus, kõlbab veel süüa – see on küsimus, mida peaaegu igaüks on endalt küsinud. Vastus ei ole must-valge. Mõnikord võib väikese osa eemaldamine olla ohutu, kuid väga tihti tähendab hallitus seda, et toit tuleb kohe ära visata.
Kõige olulisem on mõista üht asja:
see, mida sa näed, ei ole kogu hallitus. Hallitus ei ole ainult see roheline või valge laik pinnal. Tegelikult levivad selle juured ehk niidistik sügavale toidu sisse, kuhu silm ei ulatu.
Lisaks toodavad paljud hallitusseened
mürgiseid aineid ehk mükotoksiine, mis võivad olla tervisele kahjulikud ja isegi kantserogeensed. Need ei kao ka kuumutamisel ega toidu valmistamisel.
Seega – pelgalt “ära lõikamine” ei tee toitu automaatselt ohutuks.
Millal EI TOHI hallitanud toitu süüa
On väga selged toidugrupid, mille puhul kehtib reegel: kui näed hallitust, viska kohe minema.
Esiteks kõik
pehmed ja niisked toidud. Siia kuuluvad leib ja sai, moos ja marmelaad, jogurt ja kohupiim, pehmed juustud ning valmis toidud. Nendes toodetes levib hallitus väga kiiresti kogu toidu ulatuses, isegi kui seda ei ole näha.
Teiseks
puuviljad ja köögiviljad, mis on mahlased. Näiteks tomatid, viinamarjad, ploomid või kurgid. Nende sees liigub hallitus kergesti, mistõttu ei piisa pinnalt eemaldamisest.
Kolmandaks
liha ja lihatooted. Kui lihal on hallitus, ei ole see enam kunagi ohutu. Sama kehtib vorstide, pasteetide ja muude sarnaste toodete kohta.
Samuti tuleb ära visata
pähklid, sest need võivad sisaldada eriti ohtlikke toksiine, mis võivad pikaajaliselt tervist kahjustada.
Millal võib hallituse ära lõigata
On siiski mõned erandid, kus hallitanud toitu saab teatud tingimustel kasutada.
Kõige olulisem reegel:
toit peab olema kõva ja kuiv.
Näiteks kõvad juustud (nt parmesan) ning kõvad köögiviljad (nt porgand, kapsas, kartul). Sellisel juhul võib hallituse osa eemaldada, kuid lõika vähemalt 1–2 cm varuga ümbert ära ja ära lase noal puutuda hallitanud osa ja siis puhast osa. Ülejäänud toit tuleks kohe ära kasutada.
Põhjus on lihtne – kõvades toitudes ei levi hallitus nii kiiresti ja sügavale.
Erand: “hea hallitus”
On olemas ka toite, kus hallitus on täiesti normaalne ja isegi vajalik. Näiteks sinihallitusjuust, camembert ja brie. Need on spetsiaalselt toodetud kontrollitud hallitusega ja on söömiseks ohutud.
Aga oluline on vahe: kui sellisel juustul tekib teistsugune või uus hallitus, siis ei ole see enam ohutu.
Mis võib juhtuda, kui sööd hallitanud toitu
Ühekordne kogemata söömine ei pruugi alati midagi tõsist põhjustada, kuid riskid on olemas.
Võimalikud mõjud on kõhuvalu, iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus, samuti allergilised reaktsioonid. Pikemaajalisel tarbimisel võivad mürgised ained organismi koguneda.
Tundlikumad on lapsed, rasedad, eakad ja nõrgenenud immuunsusega inimesed. Just nende puhul tuleks olla eriti ettevaatlik.
Levinud vale uskumus
Paljud inimesed arvavad, et kui nad lõikavad hallituse ära, on toit jälle ohutu. Tegelikult on see üks ohtlikumaid müüte.
Hallitus ei ole ainult pinnal – see on nagu jäämägi. Väike osa on nähtav, kuid suur osa peidus.
Kui sul tekib kasvõi väike kahtlus, siis kehtib lihtne reegel:
parem viska ära kui riskid tervisega.
Kokkuvõte
Kas hallitanud toitu võib süüa? Enamasti ei.
Võib ainult väga piiratud juhtudel, kui toit on kõva ja kuiv ning hallitus on väike ja eemaldad selle korralikult. Kõigil muudel juhtudel tuleb toit ära visata.
Kõige olulisem mõte, mida meeles hoida:
tervis on alati väärt rohkem kui üks toidukord.
