Esimesed arheoloogilised andmed viinamarjakasvatuste kohta pärinevad juba ajast 6500 eKr.
Kõige vanemad kasvatajad on tegutsenud Gruusias, Aserbaidžaanis ja Armeenias. Viinamarjad ja vein olid au sees nii Vana-Egiptuses, Kreekas kui Roomas. Viinamarju kasutati söögitegemisel ning samuti sotsiaalsetes rituaalides. Viinamarjadega seotud kombed ja rituaalid on ka nüüdsel ajal au sees. Tänapäeva inimeste lemmikud on värsked viinamarjad, rosinad ning loomulikult armastatakse mekkida veini.
Toitained viinamarjades
100 grammist viinamarjadest leiab C-, K-, E-, A-, B5- ja B6-vitamiini, tiamiini, riboflaviini ning niatsiini. Mineraalidest on esindatud kaalium, magneesium, vask, mangaan, raud, fosfor ning kaltsium. Makrotoitainetest leidub neis marjades süsivesikuid, sealhulgas kiudaineid ja suhkruid nagu glükoos ja fruktoos. Valku sisaldavad viinamarjad vähe ning rasva peaaegu üldse mitte.
Viinamarjad sisaldavad C-vitamiini
Viinamarjad sisaldavad C-vitamiini, mille sünteesimise võime on inimorganism evolutsiooni käigus kaotanud. Seega peame selle eluks vajaliku vitamiini kätte saama igapäevasest toidust, süües C-vitamiini rikast taimset kraami iga päev. Piisavas koguses C-vitamiini tarbimine langetab märkimisväärselt südameinfarkti ja insuldi riski, samuti kolesteroolitaset ning vererõhku. C-vitamiin toimib antioksüdandina ja on oluline kollageeni sünteesiks. Kollageen omakorda aitab säilitada arterite tugevat struktuuri ning hoiab naha pringi ja noorena.
Viinamarjad sisaldavad K-vitamiini
K-vitamiinist räägitakse vähe, kuigi see rasvlahustuv vitamiin on inimese luustiku jaoks väga oluline element. Nimelt kasutab meie organism K-vitamiini, et anda luudele hea tihedus ja tervis. Peale selle on seda vitamiini vaja ka vere hüübimiseks ja veresoonte heaks terviseks.
Pese viinamarju
Viinamarjad kuuluvad enim pritsitud ja taimekaitsejääke sisaldavate põllukultuuride hulka. Seega tuleks viinamarjad enne söömist korralikult pesta ja loputada! Testid on näidanud, et köögi- ja puuviljade leotamine soodavees eemaldab nende pinnalt osade pestitsiidide jäägid. Aluseline soodavesi lagundab pestitsiidid ja need saab veega vilja pinnalt lihtsalt maha uhtuda. Pane köögi- või puuviljad suurde kaussi, puista neile soodat ja lase peale soe vesi. Jäta 20-30 minutiks ligunema ja loputa üle. Täpne sooda kogus pole oluline, sest vähem on parem kui mitte midagi, aga võid võtta aluseks retsepti 1 tl soodat 2 kl vee kohta.
