Ei hakka salgama, et praegu on käsil keerulised ajad. Palju on ärevust ja sisemist ängi, mis uuristavad väsimatult hinge seestpoolt, samuti hiilib salakavalate sammudega ligi depressioon.
Huvitav, kui öeldakse, et süda valutab, siis ju tegelikult pole sul füüsiliselt midagi viga, lihtsalt hinges on mure, halvemal juhul hing kisendab ja ootab probleemiga toimetulekuks abiväge. Ometi oleme meie, inimesed, meistrid seda südamevalu eirama ja seda tumestama mitmesuguste vahenditega, olgu selleks siis alkohol, ravimid või uimastid.
Kui otsisin materjali, mis kirjutaks valust ja sellega toime tulemisest, komistasin huvitava raamatu peale, milleks on Aisling ja Trish Leonard-Curtini poolt kirjutatud „Väikeste sammude jõud“.
Niisiis, täna keskendume valu teemale.
Neli tumedat strateegiat
On neli strateegiat, mille abil me püüame oma elus valu vältida: tähelepanu kõrvalejuhtimine, unarusse jätmine, mõttelõksud ja ennasthävitav käitumine ehk lühemalt öeldes – kui võtta kõikide mõistate esitähed – saame tulemuseks TUME.
Neid strateegiaid on sageli väga raske ausalt ja avameelselt vaadelda, sest need kipuvad hõlmama selliseid käitumismustreid, mida me ei taha ei endale tunnistada ega ka teistele näidata.
Sageli tunduvad need strateegiad lühikeses plaanis head ja mõnusad kasutada, aga pikas perspektiivis toovad peaaegu alati kaasa halvema enesetunde.
T – nagu tähelepanu kõrvalejuhtimine
See on üks tavalisemaid strateegiaid, mille poole esimesena pöördume, kui meil on stress ja tunneme end vaimselt ülekoormatuna. Olukorda ei tee paremaks ka see, kui kuuleme tihti nõuannet probleemile mitte mõelda, vaid suunata mõtted raskustest kõrvale.
Lühiajaliselt on see strateegia mõnus kasutada, pikemas võtmes aga ei aita see meil probleemi lahendada.
U – nagu unarusse jätmine
Sageli on tähelepanu kõrvalejätmine ja unarusse jätmine ühe mündi kaks poolt. Kui möllame internetis, sööme magusat või joome pokaali punast veini, jätame peaaegu alati unarusse midagi olulist, mida peaksime tegelikult tegema: näiteks enese eest hoolitsemine või oma vajaduste väljendamine, samuti tervislik toitumine või trenni tegemine.
Unarusse jätmine on see, kui me hoiame inimestest, tegevustest või olukordadest kõrvale, et vähendada ebamugavustunnet või sellest päriselt vabaneda.
M – nagu mõttelõksud
Mõttelõksud on viisid, kuidas me oma mõtetele reageerime, näiteks oravaratta lõks, kus mõtted käivad ühte ja sama rada ringiratast – asjade hullemaks mõtlemine, mõtetele vastu vaidlemine, nende allasurumine või positiivselt mõtlemine.
Just viimane on eriti ohtlik lõks, sest saame iga päev nii (sotsiaal)meedia kui tuttavate käest nõuandeid, kuidas olla õnnelikum, kuidas mõelda positiivselt ja kuidas olla kokkuvõttes produktiivsemad. Me püüame kõigest väest mõelda positiivselt – aga ka see on mõttelõks.
E – nagu ennasthävitav käitumine
On palju variante, kuidas võib mõnest tegevusest sõltuvusse jääda, et vältida üht või teist tunnet. Toidu, kofeiini ja alkoholi (liig)tarbimine on vaid üks näide ennasthävitavast käitumisest.
Ennasthävitav käitumine võib võib tõukuda soovist vältida konkreetset emotsiooni. Näiteks võib inimene, kellele ei meeldi tülitseda, suruda pikka aega alla oma emotsioone – kuniks need lõpuks ikkagi vallanduvad, tuues kaasa veelgi rohkem valu ja põhjustades veelgi suurema konflikti.
Oma deemonitega silmitsi seista võib olla väga valus. Kuid kui neid strateegiaid mõista ja neile julgelt silma vaadata, on võimalus, et muutub selgemaks suur pilt, kuidas eluga toime tulla. See mõistmine annab inimesele võimu oma elu üle.
