Vastus on lihtne: sest kardame. Kardame, et anname endast liiga palju, armastus kujuneb suuremaks “väljaminekuks” kui endale lubada tahame. Kardame rohkem anda kui vastu saada, ehk isegi kõik anda ja tühjade kätega lõpetada.
Aga meenuta endale seda, et armastuse leidmisega kaasneb alati selline risk. Ja riski võtmine ei kujune alati edukaks, ükspuha kui soodsad tingimused selleks tunduvad.
Me lükkame armastatut eemale, sest me ei tea, mida tahame. Me küll püüame end uskuma panna, et tahame kõike head, mida kõik teised meile soovivad (õnne, edu, armastust jne) ja meile ka meeldib, kui asjad on selged ja loogilised. Tahame hästi elada, et vanemad meie üle uhkust tunneksid. Tahame jätta mulje, et teame, mida teeme. Aga alati ei tea ju. Õige tee ei ilmuta end vahel kuidagi ja me ei saa lasta seda ka kellelgi teisel meie eest valida, kui tahame rahule jääda.
Aga selle õige tee otsimine ei pea olema üksildane tegevus. Me oleme ju üksteise jaoks olemas, sina ja mina. Armastatut ei pea eemale lükkama ainult seetõttu, et elus on palju ebakindlust. Kui miski üldse kindel on, siis tunne, mis meid seob.
Me lükkame armastatut eemale, sest usume, et ei vääri teda. Juurdleme salaja, et kas ta soovib tegelikult rohkemat, väärib rohkemat. See on ju tore, et ta on nõus minu nimel oma ootusi vähendama, aga miks keegi nii tore peaks üldse tahtma just minuga koos olla? Parem lükkame ta eemale, et vähem oma ebapiisavuse üle mõelda. Kas ma teen ta õnnelikuks? Kas ma üldse suudan teda õnnelikuks teha? Ja kui ei suuda, siis mis saab? Mis juhtub, kui armastatu ei ole minuga koos kõike seda, mida ta olla võiks? Kas ma tohin teda enda jaoks kinni hoida?
Me lükkame armastatut eemale, sest kardame, et armastusest meie kooshoidmiseks ei piisa – vahel ju ei piisagi. Iga armastus ei kesta igavesti, aga sa pead meenutama, et iga armastus ei peagi kestma. Tõeline armastus võib olla ka lühiajaline. See võib orkaani kombel su ellu tungida, seal kaose tekitada ja lahkuda. Või mõjuda nagu unenäos – tundub, et kestis igavesti, aga päriselt kestis vähe. Tõeline armastus võib kaduda sama ruttu kui ilmus.
Aga armastus ei tekita kunagi head tunnet, kui peab lahkuma seetõttu, et seda eemale peletad. Nii et ära peleta. Ära lükka armsamat eemale, kui tema tahab jääda. Luba tal jääda. Luba sellel tundel kasvada. Luba sellel olla. Ära lükka.
