Mida teha aegunud või kõlbmatu ravimiga?
Tartu Ülikooli proviisoriõppe eriala üliõpilane Kelly Nurk annab ülevaate, kuidas aegunud ja kõlbmatust ravimist keskkonda ja tervist kahjustamata vabaneda.
Eestis on ravimitest vabanemiseks kaks viisi: viia ravimid apteeki või kohalikku ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Mõlemal juhul võetakse ravimid vastu tasuta.
Sellest hoolimata visatakse väga palju ravimeid tavalisse prügikasti või lastakse tualetist alla. Jäätmestatistika näitab, et igal aastal jõuab ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse ligi 24 tonni ravimijäätmeid*, kuid hinnanguliselt vähemalt sama palju jääb jäätmejaamadesse viimata.
Mis siis juhtub kui ravimijäätmed satuvad keskkonda ning mis ohud sellega kaasnevad? Sõltuvalt looma- või linnuliigi tundlikkusest võib ravimijääkide levik toiduahelas viia surmani ja populatsiooni vähenemiseni. Näiteks, hormoonpreparaadid võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel looteeas soomuutusi, mille tulemuseks on sigimisvõimetus. Pinnase saastumine ravimijääkidega võib põhjustada nende jõudmise pinnasesse, põhjavette ning toidutaimedesse.
Inimese tervise seisukohast on kõige probleemsem ravimirühm antibiootikumid, mille negatiivne mõju – mikroobide resistentsus – võib ilmneda juba väga väikeste kontsentratsioonide korral.
Kuidas vähendada ravimite keskkonnariski?
Esmalt, kõige tähtsam on, et ravimijääke käideldakse nõuetekohaselt.
Teiseks, vältida tuleks antibiootikumide kergekäelist määramist ja lohakat (nt mõnepäevast) tarvitamist ning mis tahes ravimi valimisel võiks eelistada võimaluse korral väiksema keskkonnariskiga toimeainet.
Kolmandaks, tervishoiutöötajate ja patsientide suunal tuleks teha suuremat teavitustööd ning rääkida süvitsi ravimitarbimise keskkonnamõjust. Terviseriskidest on juttu ravimi pakendil, infolehes ja meedias – keskkonnariskidest ei midagi.
Ravimite jäätmekäitlusest ning ravimite mõjust keskkonnale räägitakse meil veel liiga vähe ja võib-olla inimesed ei teagi, et ravimite prügikasti viskamisega kaasnevad erinevad ohud.
