Vaatamata sellele, et solaariumi kasutamisega seotud terviseriskidest räägitakse pidevalt, kasutatakse teenust kunstpäevituse saamiseks. Inimeste seas levib väärarusaam, et kunstlik UV-kiirgus annab “ohutuma” päevituse kui päikesevalgus. Sellele veendumusele räägivad vastu teaduslikud uuringud.
Solaariumi külastamisega kaasneb hulk terviseriske: nahapõletus, onkoloogilised protsessid, enneaegne vananemine, võimalikud silmakahjustused ja ka nakkushaiguste levik jne.
UV-kiirgus piiratud koguses vajalik inimorganismis normaalsete füsioloogiliste protsesside kulgemiseks. UV-kiirguse annuste suurenemisega kasvavad negatiivsete tervisemõjude tekkeriskid. UV-kiirgusest põhjustatud päevitamisprotsessi molekulaarne mehhanism näitab, et päevituse põhjustajaks on DNA kahjustus. Seetõttu on ebatõenäoline, et on olemas UV-kiirguse annuseid või manustamisviise, mis võiksid päevitamisest saadava kasu ja terviseriske eraldada.
Küll on tunnustatud UV-kiirguse potentsiaal teatud terviseseisundite leevendamisel (nt. psoriaasi toetav ravi, D3-vitamiini vaeguse kompenseerimine). Kuid positiivsetele mõjudele mõeldes on oluline mõista UV-kiirguse toimemehhanisme ja tingimusi soovitud tulemuse saavutamiseks.
Näiteks teatud nahahaiguste leevendamisel kasutatakse tõesti UVB kiirgust. Kuid seejuures tegemist on UVB-kiirguse kitsa spektri kasutamisega ning protseduur viiakse läbi kontrollitud keskkonnas (meditsiiniasutustes) tervishoiutöötaja jälgimise all. Taolisi protseduure ei ole kohane võrdsustada solaariumis päevitamisega.
Loe edasi järgmiselt lehelt, vajuta nr 2 peale
