Lugeja küsib: Olen tööandjana murelik peatselt saabuvate külmade ilmade ja tööruumide kütmise pärast. Loomulikult soovin, et saaksin töötajatele pakkuda sama sooje tööruume, kui siiani, kuid energiakriis sunnib tegema muutusi. Mida saaksin tööandjana praeguses olukorras teha, et ettevõte saaks edasi toimida ja töötajad ei peaks külmetama?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Töökohas peab olema võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Töötaja tööruum, sh ruumi temperatuur, ei tohi töötaja tervist ja heaolu kahjustada. Õigusaktides ei ole sätestatud, milline peab olema tööruumide temperatuur. Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ja õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 6 lõige 4).
Soovituslikud temperatuurivahemikud lähtuvalt töö laadist on järgmised, kuid mõistame, et kujunenud energiakriisi olukorras ei pruugi nende soovituste täitmine olla võimalik ja tuleb leida muud lahendused:
- töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, 20–25 °C;
- töödel, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, 19–24 °C;
- töödel, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust, 17–23 °C;
- töödel, mida tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus, 16–22 °C;
- töödel, mis on seotud pideva liikumisega, suuremate (üle 10 kg) raskuste teisaldamise ja kandmisega ning mis nõuavad suurt füüsilist pingutust, 15–20 °C.
Tööruumi sisekliimaga ja sellest tulenevalt töökorralduse muutmise vajadusega seotud otsuse tegemisel on oluline hinnata töökeskkonna riske, arvestada võimalike tagajärgedega ning võtta kasutusele inimeste tervist säästvad ennetusmeetmed. Kõikide probleemide eduka lahendamise võti peitub koostöös. Soovitame esmalt töötajatega läbi arutada, millised oleksid teie ettevõttes sobivaimad võimalused olukorra lahendamiseks.
Energiakriisile vastu minnes on võimalus üle vaadata töö- ja puhkeaja korraldus, sh piisavate puhkepauside andmine. Puhkepauside puhul on oluline, et neid saaks jahedas töötamisel teha soojas ruumis.
Kontoritöö puhul kasutada kaugtöö kokkuleppeid ja anda seeläbi töötajatele võimalus olla soojemas kodukontoris. Siiski tuleb meeles pidada, et kaugtööd saab teha ainult kokkuleppel, st tööandja ei saa küttekulude kokkuhoiuks sundida töötajat kaugtööd tegema.
Lisaks mõelda läbi tööriietus ja vajadusel tavasid muuta. Tööriideid kandvatele töötajatele soetada vajadusel soojemaid riideid (näiteks soe pesu ja soojemad sokid).
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kriisile vastu minnes tuleb teha koostööd ja arvestada mõistlikult mõlema poole huve.
- Töötaja – mõista, et tööruumi temperatuur saab sellel aastal olema madalam, kui näiteks eelmisel aastal ning anna endast olenev olukorra leevandmaiseks (näiteks kanna soojemat riietust). Paku ise välja lahendusi, kuidas saaks energiakuludelt kokku hoida.
- Tööandja – mõista, et sellel, kui palju saab vähem kütta, on piirid. Ära pane töötajat olukorda, kus ta on võimetu tulemuslikult tööd tegema, sest tal on selleks liiga külm. Võta kuulda töötajate ettepanekuid olukorra leevendamiseks.
Täpsemad soovitused leiate Tööelu portaalist: https://tooelu.ee/et/735
