Mida sa päriselt SOOVID?..

Tead neid hetki, kus kõik oli hästi ja siis järku on kõik… halvasti? Ehk siis enne teadsid sa täpselt mida hommikuti teha, siis nüüd järsku sa ei tea. Või kui enne sa teadsid, et on olemas koht, kus sind oodatakse, siis enam ei ole. Ja üldse on järsku kõik muutunud totaalselt ja kõik tundub lootusetu ja üsna tumedates värvides. Kindlasti oled ka seda kuulnud, et igas halvas asjad on midagi head… Mida kindlasti sellel hetkel pole, sest sa lihtsalt ei näe, aga hiljem saad sellest aru.
a soovin, et meie seas oleks rohkem inimesi, kes julgevad südamest südamesse ausalt rääkida.
Ma soovin, et me leiaks rõõmu ja positiivset rakendust igale ilmale, mis loodus meile pakub ning lõpetaks kurtmise “halva” ilma üle. Kõik on ju tegelikult vaatenurga küsimus.
Ma soovin, et meie lapsed saaksid rohkem haritust kui haridust, et neist seeläbi kasvaks iseseisvalt mõtlevad ja otsustavad isiksused, kes näevad ka suuremat pilti.
Ma soovin, et me oskaks hinnata puhast loodust ja õhku, mida seni veel Eestimaal leidub ning väärtustaksime mahedat toitu, mida me oma toidulaual pakkuda võime.
Ma soovin, et me teaks ja tunneks nii linde, loomi kui ka taimsetikku, mida meie Maarjamaalt leida võib. Seda selleks, et võiksime end taas uhkusega loodusrahvaks nimetada.
Ma soovin, et meie seas oleks rohkem ligimeste märkamist.
Ma soovin, et me teaks, tunneks, austaks ja talletaks esivanemate ajatuid tarkusi.
Ma soovin, et meil oleks tahtmist vaadata kaaslaste silma rohkem kui oma nutiseadeldisi.
Ma soovin, et me austaks teiste vabadust niisamuti kui enese oma. See on universaalselt kehtiv nii peresiseselt kui ka laiemalt, globaalselt.
Ma soovin, et me leiaks aega, et imetleda talvist lumehelbede lendu ning nautida südasuvist rohutirtsude laulu. Et me oskaks olla kohal, siin ja praegu!
Ma soovin, et me oskaks rohkem märgata ja tunnustada inimeste tõelisi andeid, mitte pelgalt populistlikku meelelaadi.
Ma soovin, et meil säiliks väärikus vaatamata segasele maailmale, mis justkui alles otsib oma kohta kombates kõikvõimalikke äärmuslikkuse piire.
Ma soovin, et me kannaks eneses usku vägivallatusse igal tasandil. Et me tõepoolest igapäevaselt laulaks oma südamelauluga end vabaks ilma, et peaks iialgi tõstma kätt või relvi.
Ma soovin, et me mõistaks, et iga väike laps meie seas on meie kõigi laps. Oma mõttemustrite ja teguviisidega oleme me eeskujuks igale sündinud puhtale lehele. Meil tõepoolest on võim muuta maailma seeläbi.
Ma soovin, et inimesed õpiks taas telefone kasutama. Telefonid on ennekõike siiski ju tõepoolest helistamiseks leiutatud, selleks et kuulda inimeste häält, kes meist eemal on.
Ma soovin, et Eestimaa oleks vabade inimeste maa, mis säilitaks eestlaste nägu.
Ma soovin, et me hoiaks Eestimaa sama värske ja puhtana kui oma aseme.
Ma soovin, et me õpiks puid tundma ja kallistama ning kui tekib tõeline vajadus taas mõni puu maha võtta, siis teaksime, millega tegemist on ning oskaksime vähemalt austustki üles näidata.
Ma soovin, et lisaks sellele, et Eesti asub nii Venemaa kui Läti kõrval ja kiikab üle mere ka Soome poole, asuks ta ka meie kõigi südameis. Vaid nii saab igaüks meist elada just oma unistuste kodumaal…
JA TEA, KUI SUL ON RASKE, SIIS IGA TUNNELI LÕPUS ON VAGUS ….