Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.
Valitsuse 11. septembril algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11¹ muutmise seaduse eelnõu.
Seadust muudetakse, et tagasipöördumistunnistust ja Eestisse tagasipöördumise loa taotlejat oleks võimalik tuvastada videosilla kaudu. Juhul kui inimene on välismaal kaotanud oma reisidokumendi, see on aegunud, varastatud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks, on Eesti kodanikul ja määratlemata kodakondsusega isikul oluliselt lihtsam saada ajutist reisidokumenti. Praegu peab abivajaja tulema kohale Eesti välisesindusse või aukonsulaati. Seaduse muudatusega muutub Eesti konsulaarteenus kättesaadavamaks, mugavamaks ja e-riigile kohaseks. Isiku videokõne vahendusel tuvastamine on Eestis praeguseks juba levinud praktika. Seda pakuvad notarid alates jaanuarist 2020, mil käivitus kaugtõestamise teenus.
Seletuskirjas märgitakse, et alates Ühendkuningriigi lahkumisest Euroopa Liidust 2020. aasta jaanuaris kahanes Euroopa Liidu konsulaarvõrgustik kogu maailmas. 24 riiki ei jäänud kohapeale ühegi Euroopa Liidu riigi, sealhulgas Eesti välisesindust. See tähendab, et nendes 24 riigis on konsulaarabi andmine äärmiselt raskendatud, kuna kohapeal pole ühtki konsulaarametnikku, kes reisidokumentidega hätta sattunud inimest aitaks. ELi tasandil ei ole siiani hakatud aktiivselt otsima ühist lahendust, kuidas neis riikides abi osutada. Seetõttu on oluline, et Eesti töötaks välja oma lahendusskeemi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 11. septembril algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu.
Eelnõuga luuakse raamistik tööalase tegevusega teatavaks saadud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmeete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks.
Eelnõu eesmärk on reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumistele, et tagada õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine.
Eelnõuga nähakse ette teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja ulatus ning teavitamise viisid ja kanalid. Teavitamiseks luuakse kolmeastmeline teavitamise süsteem, st asutusesisene ja asutuseväline teavitamine ning üldsusele avalikustamine. Eelnõuga sätestatakse, millistel asutustel ning juriidilistel isikutel on kohustus luua asutusesisene teavituskanal, mis võimaldab konfidentsiaalselt rikkumisest teavitada.
Asutusevälise teavituskanali loomise kohustus on eelnõu kohaselt pädevatel asutustel, st riigiasutustel, millel on seadustest tulenevalt kohustus rikkumisi menetleda. Kuna rikkumisest teavitamise eesmärk on rikkumise kõrvaldamine võimalikult kiiresti ning vähese avalikkuse tähelepanuga, siis tuleks esmajoones teavitada seda asutust või ettevõtet, kus rikkumine aset leiab või on toimunud, või rikkumise kõrvaldamiseks pädevat riigiasutust.
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiiviga liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (teavitajate kaitse direktiiv), mille eesmärk on Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitajate kaitse. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 2021. aasta 17. detsember. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 11. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ukraina laenu intressikulude katmine” eelnõu.
Ukraina laenu intressikulude katmise otsusega võtab Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024-2027 Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidu poolt Ukrainale antud laenu intressimaksed maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses. Eesti Vabariigi nimel kirjutab vastavale lepingule alla rahandusminister.
ELi vastava määrusega loodi rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (MFA+). Selleks, et muuta laenud Ukraina jaoks soodsamaks, otsustasid ELi liikmesriigid laenude intressikulude katmise kuni aastani 2027, tasudes need sihtotstarbelise tuluna ELi eelarvesse. Selleks sõlmitakse iga liikmesriigiga eraldi leping, kus liikmesriigid osalevad vastavalt nende osakaalule ELi kogurahvatulus. Intressimaksete tasumine liikmesriikide poolt võimaldab Ukrainal keerulisel ajal vähendada koormust riigieelarvele andes võimaluse riigi majandust toetada.
Eesti maksimaalne osalus 2024-2027 aastatel Ukraina laenupaketi intresside maksmisel on 5 890 628 eurot. Komisjon on Ukrainaga sõlminud ka vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on sätestatud laenu väljamaksmise tingimused ja laenulepingu, kus on kirjas täpsemad laenuandmise finantstingimused.
Riigikogu otsusega kaasneb mõju Eesti riigieelarvele aastatel 2024-2027. Võrdselt 4 aasta peale jagatuna oleks iga-aastane maksimaalne intressitoetusteks makstav summa 1,47 miljonit eurot. See lisandub Eesti sissemaksele EL eelarvesse ning on planeeritud riigieelarve strateegias. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 11. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas“ eelnõu
Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas (ingl k Council of Europe Development Bank, edaspidi CEB) 9 872 000 euro võrra, millest sisse tuleb maksta 2 787 853 eurot ning sissenõutav kapital on 7 084 147 eurot.
CEB kapitalitõus on kajastatud riigieelarves finantseerimistehinguna real „Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused“. Sissemaksed tehakse neljas võrdses osas 2023-2026. aastal.
CEB on Euroopa Nõukogu institutsioon, mille tegevus tuleneb otseselt Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe kolmandast protokollist.
CEB loodi 1956. aastal multilateraalse arengupangana Teise Maailmasõja järgse Euroopa pagulas- ja migratsiooniprobleemide lahendamiseks. Kuni 1. novembrini 1999. aastal eksisteeris CEB Sotsiaalarengu Fondi nime all. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaalkomisjoni 11. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu.
Eelnõu näeb ette anda tööandjale võimalus maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ning kõrvaldada nii töötajate ebavõrdne kohtlemine.
Rase töötaja või ametnik saab kehtiva õiguse alusel alates teisest haiguspäevast Tervisekassast haigushüvitist, mille suurus on 70% eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust. Töötajale, kes ei ole rase, võib tööandja maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist teise kuni kaheksanda päeva eest kuni 100% eelneva kuue kuu keskmisest töötasust (SMS § 3 p 3). Kuna on tööandjaid, kes soovivad säilitada keskmise töötasu haiguse perioodil ka rasedal, siis on võrdse kohtlemise tagamiseks õiglane vabastada eelkirjeldatud vabatahtlik ja täiendav haigushüvitis sotsiaalmaksust. Selleks lisatakse SMS §-i 3 uus punkt 31, mis vabastab sotsiaalmaksust tööandja makstava haigushüvitise, mis ei ületa 30% raseda eelneva kuue kuu keskmisest töötasust ja mida on makstud alates töövõimetuse teisest päevast kuni kaheksanda päevani. Ülejäänud osa haigushüvitisest ehk 70% eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust tasub Tervisekassa ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 11. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks abielu mõiste määratlemiseks“ eelnõu.
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule rahvahääletuse eelnõu, muuta valitsuse õigusakte ning alustada korraldustöid selleks, et korraldada referendum abielu mõiste küsimuses. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 11. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõu.
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 20 alusel eraldi uurimiskomisjon juhtunu kõigi asjaolude välja uurimiseks. Teatavasti on uurimiskomisjonil õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Uurimiskomisjoni laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks kollektiivset pöördumist
Menetlusse võeti MTÜ Eesti Autoomanike Liidu algatatud kollektiivne pöördumine „Petitsioon automaksu kehtestamise vastu“ ja edastati see menetlemiseks rahanduskomisjonile.
Menetlusse võeti Heiki Trakmanni algatatud kollektiivne pöördumine „Nõuame Kaja Kallase tagasiastumist“ ja edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
