Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 21 eelnõu
Valitsuse 9. oktoobril algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE).
Eelnõuga luuakse uue loa liigina meretuulepargi hoonestusluba. Muudatustega koondatakse seni kolme erineva loamenetluse (hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba ja ehitusluba) nõuded üheks meretuulepargi hoonestusloa taotlemiseks. Kolme senise loamenetluse liitmisel tekkiv meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on mahukam kui seni iga menetlus eraldi, ent see on kiirem, kuna dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem.
Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehitusega ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab ka kohtuvaidluste arvu.
Taastuvenergia projektid mõjutavad keskkonda ja seetõttu on projektide läbi töötamisel oluline roll keskkonnamõju hindamisel (KMH). Eelnõu järgi viiakse mitu seni üksteisele järgnenud KMH tegevust samaaegseks, mis vähendab nendele kuluvat aega.
Samuti luuakse eelnõuga erisus ELi otsekohalduva taastuvenergia arendamise kiirendamise määrusega ettenähtud tuule- või päikeseparkide ajakohastamise projektide kiireks KMH-ks. Vajalikku tegevusluba on siis võimalik väljastada kuue ning teatud juhtudel kolme kuuga.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, et tõhustada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamist. Direktiivi eesmärk on kiirendada liikmesriikide teede põhivõrgukoridoride projektide loamenetlust. Selleks luuakse ühtse ehitusloa menetluse õigusraamistik, mis vähendab halduskulusid ja hoogustab EL-i jaoks strateegiliselt tähtsate ühenduste ehitamist. Direktiiv annab diskretsiooni ühe konkreetse pädeva asutuse määramiseks. Direktiivi rakendamisega Eestile täiendavat mõju pole, sest sisuliselt on nõuded juba Eesti õiguses olemas, seadusesse viiakse normitehniline viide. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (309 OE).
Riigi majandusaasta koondaruanne annab ülevaate riigieelarve eesmärkide täitmisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub riigikontrolli kontrolliaruanne.
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2022. aasta lõpu seisuga vara 23,99 miljardi euro väärtuses, millest suurem osa moodustas põhivara. Vara tervikuna kasvas aastaga 4,56 miljardi euro võrra.
Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2022. aasta lõpus 17,07 miljardi euroni, mis on 2,98 miljardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 6,95 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 4,12 miljardit eurot.
2022. aastal oli valitsussektori statistiline eelarvepositsioon 335 miljoni euroga puudujäägis (0,9 protsenti SKP-st). Samas paranes 2022. aasta eelarvepositsioon majanduse kiire taastumise tulemusel võrreldes 2021. aastaga oluliselt. Üks parema eelarveseisu põhjustest oli hea maksulaekumine, mis oli osaliselt tingitud kiirest hinnatõusust. Tavapärasest suuremad olid ka mittemaksulised tulud. Samuti jäid 2022. aasta lisaeelarve kulutused oodatust väiksemateks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (310 OE).
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni 110 kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.
Pärast ISIS-e füüsilist lüüasaamist ning kalifaadi kokku kukkumist keskendub operatsioon julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias. Ameerika Ühendriikide lahinguüksused lahkusid Iraagist 2021. aasta lõpuks ning Ameerika Ühendriikide ja Iraagi kaitsealane koostöö muutus CJTF-OIR raames seejärel peamiselt väljaõppe, nõustamise, kaitsealase abi ja luureinfo jagamise keskseks. Eesmärgiks on aidata oma peamistel partneritel, Iraagi relvajõududel ja Süüria Demokraatlikel Jõududel (Syrian Democratic Forces, SDF) ISIS-e vastases võitluses iseseisvalt hakkama saada. Samas jätkatakse ka ISIS-e juhtfiguuride tabamist. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega.
Seletuskirjas märgitakse, et osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides demonstreerib Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas ning toetab Eesti julgeolekupoliitilisi eesmärke. Terrorismivastane võitlus on Ameerika Ühendriikide üks julgeolekupoliitika prioriteetidest. Jätkates osalust Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil nende jaoks olulises piirkonnas Lähis-Idas panustab Eesti väga heasse Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelisse liitlassuhtesse ning kaitse- ja julgeolekualasesse koostöösse. Samuti annab panustamine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (311 OE).
Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning tõstnud Eesti nähtavust, seda ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis” eelnõu (312 OE).
Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.
NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon (NATO Mission Iraq – NMI) loodi oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.
Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis” eelnõu (313 OE).
Eelnõu võimaldab 2024. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning aidanud tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus” eelnõu (314 OE).
Eelnõu võimaldab 2024. aastal Eestil NRF-i raames anda valmidusse kuni 76 kaitseväelast. Pärast NRF lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse, kuhu kuuluvad nii SNF kui ARF, kuni 76 kaitseväelasega (miinijahtija, staabiohvitserid erioperatsioonide ja õhuosaväe juhatustes ning erioperatsioonide sihtüksus). Kuna miinijahtija antaks valmidusse SNF koosseisus, kuid seda saaks vajadusel kasutada ka ARF-is, siis on vaja Riigikogult saada SNF ja ARF jaoks ühine mandaat.
Seoses NATO uue väemudeli (NATO Force Model, NFM) kinnitamisega NATO kaitseministrite kohtumisel 2022. aasta veebruaris kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul NRF ja NATO valmidusinitsiatiiv (NATO Readiness Initiative, NRI). Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses läbi viima sõjalisi operatsioone nii SACEURi vastutusala sees kui väljas. Senises NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused (NATO Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada.
Alates 2024. aastast lõpetatakse osalemine NRI-s, sest senine Scoutspataljonil põhinev panus soomusjalaväekompanii ning toetuselemendiga ei ole enam võimalik ega põhjendatud. Scoutspataljoni inimressurss kulub suuresti vähendatud jalaväekompanii mehitamiseks operatsioonil Inherent Resolve. Lisaks peatavad Suurbritannia ja Taani vastavalt oma brigaadi ja pataljoni osaluse NRI-is, mille koosseisu kuulus ka Eesti kompanii. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus” eelnõu (315 OE).
Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Põhja-Atlandi regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk väga heale ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele koostööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi üha tugevnev sõjaline kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on Ühendkuningriik on otsustanud määrata kriisi ning sõja ohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse siirmiseks täiendava lahinguvalmiduses brigaadi, mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. JEF võimaldab ka jätkata ja süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneriga. Samuti on JEF välja arendamas sõjalisi tegevusvariante, mis Eesti eesmärkide kohaselt toetaksid koherentselt nii NATO regionaalsete kui rahvusliku kaitseplaani elluviimist. Kaitseväele tähendab JEF potentsiaalselt olulist operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis” eelnõu (316 OE).
Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.
Euroopa Liidu Nõukogu moodustas 12. juuli 2021 otsusega 2021/1143/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mozambique (European Union Training Mission in Mosambique) Mosambiigis.
EUTM Mozambique’is osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Lisaks on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega. Missiooni juhtriik on Portugal.
Eesti oli üks esimestest riikidest, kes teatas Portugalile oma soovist panustada. Alates 16.12.2021 panustame ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanneteks on EUTM Mozambique ülema nõustamine õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmete väljaõpetamine inimõiguste küsimustes. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (317 OE).
Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku võimaldada kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogu otsuse piires.
Eelnõu eesmärk on tagada Eesti võimekus kiiresti ja paindlikult lähetada Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, sest konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab 2024. aastal Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini” eelnõu (318 OE).
Eelnõu võimaldab 2024. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisust julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu (319 SE).
Eelnõuga alandatakse lapsevanemate maksimaalse osaluse määra lasteaia kohamaksus, ühtlustatakse ja parendatakse olukorda Eesti erinevate piirkondade vahel. Seoses mitmekordsete vahedega lasteaia kohamaksudes ja alampalga määra tõusuga on vajalik piirata kohatasude ülempiiri. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (320 SE).
Eelnõu näeb ette kehtestada kindlad kohtueelse menetluse tähtajad kriminaalmenetluses, et vältida inimõiguste rikkumist, mis seisneb kohtueelse menetluse ülemäärases kestuses, mille jooksul on inimese isikuvabadused pikema aja jooksul piiratud. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (321 SE).
Eelnõuga muudetakse kinnisasja omandamise kitsendamise seadust eesmärgiga sätestada kinnisasja omandamise kitsendamise seaduses põllumajandus- ja metsamaa omandamise piirangud välismaalasele, kes maareformi seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes ei ole Eesti kodanik. Lisaks eemaldatakse tehingu subjektidest kolmanda riigi kodanikud ja juriidilised isikud, mis välistab nende poolt maa omandamise. Eelnõuga ei keelata maad rentida ja selliselt tulu teenida ning põllumajanduse, metsanduse või ettevõtlusega tegeleda ning selliselt ka Eesti elu edendada ning maid ja metsa majandada.
Eelnõuga seatakse tingimused välismaalasele, kes soovib omandada Eesti riigi territooriumil põllumajandus- või metsamaad. Eelnõu kohaselt saavad välismaalased ka edaspidi omandada põllumajandus- ja metsamaad, kuid üksnes seaduses toodud tingimustel. Piirangud aitavad kaasa maa üksnes elamisloa saamise eesmärgil soetamise tõkestamisele. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034″ eelnõu (322 OE).
Eelnõuga tehakse Valitsusele ettepaneku koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034. Riigikaitse arengud peavad olema vastavuses ja ka ennetavad kaasaegse sõja vajadustega ja arvestama agressiivsest naaberriigist lähtuva seni muutumatuna püsiva ohuga. Eesti riigikaitse võimekuste areng saab toetuda ennekõike kvaliteedile ja teaduspõhisele riigi sõjalise võimekuste arengutele. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele MTÜ SIava Ukraini tulumaksu vabastuse kehtetuks tunnistamiseks” eelnõu (323 OE).
MTÜ Slava Ukraini ei ole kasutanud annetustena kogutud summasid sihtotstarbeliselt ega kasutanud annetusena kogutud summasid tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksu vabastuse alustel, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada MTÜ-le Slava Ukraini tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 määratud maksuvabastust.
Eelnõu eesmärgiks on kohustada valitsust muutma seadusandlust ja lõpetada põhjendamatu maksuerisuse andmine juriidilisele isikule, kelle tegevus ei ole olnud läbipaistev ega vastavuses seaduses sätestatuga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ,,Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine” eelnõu (324 OE).
Eelnõu näeb ette moodustada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, mille koosseisu kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjoni ülesanne on kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia Eesti Vabariigi suursaatkond lisraelis Tel Avivist Jeruusalemma” eelnõu (325 OE).
Eelnõu põhjendus on, et kuna Iisrael on langenud pretsedenditu terrorirünnaku ohvriks ja Eesti on juba deklareerinud, et toetab Iisraeli igati tema võitluses terroristide vastu, siis on Eesti Vabariigi suursaatkonna viimine Jeruusalemma kõige nähtavam ja mõjusam toetusavaldus Iisraelile tema võitluses moslemi terroristide vastu. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga” eelnõu (326 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta kasutusele tõhusad meetmed, et kaitsta reaalselt alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga, nagu kehtiv seadus seda nõuab. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Isamaa fraktsiooni 9. oktoobril algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (327 SE).
Eelnõuga reguleeritakse riigi poolt riigikaitsemaa võõrandamise erisusi. Selleks nähakse ette, et kui riik võõrandab avalikul enampakkumisel kinnisasja, mille koosseisu kuulub katastriüksus sihtotstarbega riigikaitsemaa, siis muutub võõrandamisele järgnevast päevast kehtetuks selle katastriüksuse kohta kehtestatud detailplaneering ning katastriüksus muutub sihtotstarbeta maaks, et uus omanik saaks taotleda katastriüksusele asjakohase sihtotstarbe määramist. Lisaks nähakse ette, et juhul kui riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusel asub ehitis, mille kasutamise otstarbeks on sisekaitse- või kaitseväerajatis, siis muutub see kasutamise otstarve kehtetuks kinnisasja võõrandamisele järgnevast päevast. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemisest New Yorkis” eelnõu (328 OE).
Eelnõu esitamise põhjendus on, et Eesti Vabariigi peakonsulaadi näol ei ole tegemist ainult diplomaatilise esindusega, vaid asutusega, mis kogu külma sõja vältel säilitas Eesti Vabariigi järjepidevuse eksiilis. Seega on tegemist diplomaatilise esindusega, millel on Eesti Vabariigi seisukohast väga suur sümbolväärtus. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
