“Meil on energiakriis, mis on tingitud sõjast ja ei ole õiglane, et keegi selle pealt teeniks,” kommenteeris majandus- ja taristuminister Riina Sikkut neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil kolmapäeval nähtud rekordilist elektrihinda. “Isegi ilma 4000 euroste tippudeta ka üle 600 euro ulatuv päeva keskmine hind ei ole jõukohane meie kodumajapidamistele ega ettevõtjatele. Ka need keskmised hinnad ilma tippudeta on liiga kõrged, et pikaajaliselt sellist hinnataset taluda.”
Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas tõusis elektri keskmine börsihind kolmapäeval rekordilise 682,05 euroni megavatt-tunnist. Kõige kallim, 4000 eurot megavatt-tunnist, oli elektri börsihind kolmapäeval kell 18–19. See on praegu ka kõrgeim Nordpooli börsil lubatud hind.
Kallase sõnul näib praegu, et probleem oli pakkumise, mitte nõudluse poolel. “Mitmed piirkonna elektritootjad on planeerinud oma hooldustööd täpselt samale ajaperioodile. Minu küsimus tekib – mida ma loodan, et ka konkurentsiamet või vastavad ametkonnad oskavad selgitada –, et kas tõesti siis ei pea kuidagi kooskõlastama kõiki neid hooldustöid,” ütles peaminister, lisades, et küsimus on, kas paremini koordineerides saaks taolisi olukordi vältida.
“Igal juhul tasub uurida, kas pingelisema tasakaalu olukorras saaksid teatud tehnilised muudatused tagada parimat turu toimimist,” sõnas Kallas. “Kui põhisüüdlane on ikkagi vähene pakkumine, siis tuleb eelkõige keskenduda sellele, kuidas pakkumist turul suurendada.”
Hinda veavad ülesse ka gaasielektrijaamad
Sikkut lisas, et Eesti Energia hooldustööd olid planeeritud ja ka börsile teada. Hinnašoki tõttu on osad neist võimustest juba ka turul plaanitust varem tagasi, mõned lisanduvad veel 20. augustil. “Mured on pakkumise poolsed, et meil ei ole turul piisavalt tootmisvõimsust,” kinnitas ta.
Hinda veavad ülesse ka Läti ja Leedu gaasielektrijaamad, mis on ajutiselt turult väljunud. “Läti ja Leedu puhul, kus tegelikult tootmise puudujääk on meie piirkonnas kõige suurem ja mis mõjutab meie hindu selgelt juba pikema perioodi jooksul, ühelt poolt, seal tõesti on palju gaasijaamasid, ei ole põlevkivi, ja küsimus on, kui palju siis praegu gaasijaamasid töös hoida ja käivitada, kui palju gaasist säästa talveks,” ütles Sikkut.
Lisaks kõrgele hinnale tekitab küsimust ka elektribörsi Nord Pool läbipaistmatus, mistõttu on hinnakujunemise tagamaid keeruline kontrollida.
Peaministri sõnul saab läbipaistvuse suurendamist toetada, kuna see võimaldaks näiteks näha, kes pakkumisi elektriturule teeb ja ei tee, see võimaldaks probleemi paremini lahendada ja võib ka kulusid alla tuua.
Sikkuti sõnul on küsimus, kas pakkumised peaksid olema teada üldisele avalikkusele või vaid turuosalistele. “Tegelikult suurt vahet pole, aga praegusega võrreldes seda läbipaistvust on juurde vaja,” nentis minister.
Ettevõtted tarbivad kaheksa korda rohkem elektrit
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et ettevõtetele ühtse energiahindade toetuse lahenduse leidmine on keeruline, kuid kahtlemata seda valitsuses arutatakse.
Kommenteeries kohtumisi ettevõtjatega, ütles Järvan, et osades sektorites on elektrihinna tõusuks aegsasti valmistutud ja hetkel otseselt probleemi pole, aga on ka neid, kes olukorraks valmis ei ole.
“Arvan, et oluline numbriline fakt on see, et Eesti ettevõtted tarbivad kaheksa korda rohkem elektrit kui meie eraisikud, mis tähendab, et siin eelarvelist lahendust leida kõigi jaoks, on, pehmelt öeldes, kaheksa korda raskem,” nentis minister.
4000 eurost hinnatippu keegi kodumajapidamistest kandma ei pea. “2/3 inimestest on lepingud fikseerinud, lõviosa neist on praegusest madalama hinna juures,” märkis Sikkut. “Neil, kes ei ole fikseerinud, tuleb võimalus liituda universaalteenusega ja ka neil, kes soovivad börsile jääda, lisandub hüvitis. See ehmatus peab panema meid tegutsema – tegemist on kriisiolukorraga.”
