Saturday , 23 November 2024
Erakorralised uudised
sadness opportunity

Meeste diskrimineerimine meie ühiskonnas

Kujutagem ette inimest, kes käib iga päev tööl, et teenida elatist, kes peab tegelema probleemidega nii töö kui ka eraelus ning seda kõike tehes peab olema ka naeratus näol, muidu peaksid inimesed seda meest läbikukkunuks. Jah, meest.

Läbi ajaloo on just mehed olnud need, keda õpetatakse olema perekonnapea. Nad peavad alati olema tugevad ja toetavad, tehes alati head nägu (mehed ei nuta, eks) ning lisaks seda kõike ka materiaalselt. Isegi nüüd, kui võrdõiguslikkus on kuum teema, on oma naise palgast elav mees anomaalia, samal ajal kui sama tegevat naist kadestavad kõik. Suur enamus eesti leibkondadest, kuhu kuuluvad nii mees kui ka naine, on üleval peetud just mehe poolt, olenemata palga suurusest. Naise raha on naise raha ja mehe raha on pere raha, kõlab käibel olev naljalause, mis enamusele pereisadest just nalja ei paku.

Niisiis, meie tahe võrdõiguslikkuse järele on jõudnud punkti, kus mehed mitte ainult ei maksa kõige eest, vaid peavad naistega võrdselt ka laste järele valvama ning kodutöid tegema. Naistel seevastu ei ole lisakohustusi.

Asi algab varases eas. Statistika näitab, et suur enamus lastest, kes ei lõpeta isegi põhikooli, on just meessoost. Seda seetõttu, et Eesti haridussüsteem on üles ehitatud pigem tüdrukutele tuginedes. Eestis leidub rohkem humanitaarkallakuga koole, lisaks on ka tavakoolis rõhk pigem keeltel ja grupitööl, mis aga sobib õrnemale soole tunduvalt paremini. Siia juurde fakt, et mehepojad arenevad aeglasemalt ning on samas vanuserühmas olevatest tüdrukutest tasemel allpool. Koolis nõutakse aga kõigilt ühist.

Edasi kandub asi noorukiikka. Ülikoolides õppijatest on vaid 1/3 meessoost. Ja nemad õpivad suures osas just reaalerialadel. Lisaks tuleb muidugi paljudel noormeestel vahele sõjaväekohustus, mis ei lase õppimisele pühenduda.

Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik on öelnud: „Ühiskonnas eksisteerib ka mitmeid just meessoo suhtes koormavaid stereotüüpe. Üheks selliseks on veendumus, et perekonna, kodu ja isamaa kaitsmine on eksklusiivselt meeste kohustus. Vähe sellest, et igalt mehelt oodatakse tema pere ja kodu ohustavate kurjategijate vastu väljaastumist ja seeläbi oma eluga riskimist, on kõigil meessoost eesti kodanikel kohustus kinkida 8 kuni 11 kuud oma kõige väärtuslikumast noorusajast ühiskonnale. Naistel, seevastu, pole mingit seesugust kohustust”.*

Me saame rääkida ka diskrimineerimisest meelelahutus- ja ärimaailmas. Sadu väikseid asju nagu näiteks miks on iga nädal ööklubides tasuta sissepääs naistele aga praktiliselt mitte kunagi meestele? Miks naistele mõeldud tähtpäevi on rohkem ja need on palju suuremalt tähistatud? Sa saad ju osta isegi odavama hinnaga aknaid, kui kaheksas märts on liginemas. Isadepäeva-soodustusi esimese hooga ei meenu. Ka teise hooga mitte. Kindlasti neid on, kuid vaieldamatult on naistele tehtud suurem reklaam.

Üks probleem on ka lahutatud isad ning nende õigus oma järeltulijatega kohtuda. Naised on need, kes subjektiivselt otsustavad, millal lapsed näevad on isa, kui üldse, ka siis, kui mehed täidavad oma kohust ning maksavad elatist. Kui ka juhtub ime ja just mehele määratakse laste hooldusõigus, siis näiteks ligi pooltes USA osariikides ei ole ema kohustatud elatist maksma.

Alati jääb püsima koduvägivallaga seotud dilemma. Kindlasti mäletavad kõik seda skandaalset dokumentaalsaadet meestest, kes elasid oma naiste terrori all. Ja me ei räägi siinkohal mitte üksikutest juhtumitest, vaid tuhandetest ja tuhandetest meestest, keda pekstakse, kuid kes tihtipeale ei kaitse end, kuna neid on õpetatud, et mees ei tohiks naist lüüa. Mehi ka kasvatatakse tugevaks, et nad ei jätaks oma perekonda mõne igapäevase sinika tõttu. (!)

Tulles tagasi võrdõiguslikkuse juurde, kandub mõte kuumadest teemadest kõige kuumema juurde – raha. Naised tahavad olla samahästi tasustatud kui mehed samadel ametikohtadel. On see ikka alati õiglane? Teadlased on tõestanud, et mehed on paremad ja usaldusväärsemad töötajad. On ka välja selgitatud, et meeste madal bassihääl tekitab meie ajus kiiremaid ja tugevamaid ärritusi ehk mehed on loodud kõnelejateks, füüsiliselt on meie organismid loodud meeste sõnu rohkem uskuma. Meestel on ka parem stressitaluvus ning nad suudavad rohkem keskenduda. Mehed suudavad jätta oma probleemid koju ning keskenduda tehtavale tööle, samas kui naised helistavad oma haigetele lastele iga kolmekümne minuti tagant.

On ka ilmselge, et meeste tahe karjääri teha on suurem. Statistiliselt loodab iga teine meessoost spetsialist saada kunagi tippjuhiks, naiste hulgas on see aga vaid 1/10. Mehed on valmis karjääri nimel rohkem ohvriks tooma, sinna alla kuuluvad nii välislähetused, kursused kui ka valmidus teha ületunde. Kas saab siis tõesti tööandjat süüdistada, et ta eelistab oma alluvana näha inimest, kes annab endast 120% töö hüvanguks?

Kuidas suhtuda fakti, et Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonnas töötab viis inimest ja nad kõik on õrnema soo esindajad? Mulle see küll võrdõiguslikkusena ei tundu.

On asju, mis on Jumala poolt erinevaks loodud ning seda on ka Mees ja Naine. Meie naistena võiks lõpetada nõudmise asjade või tegude järele, mis on meestele bioloogiliselt rasked või vahel lausa võimatud. Nii võib tekkida rahulolev mees ning naise elu võib iseenesest muutuda veel paremaks.

Ja no kuulge. Maailm on toiminud sellisena, et meeste ja naiste vahel on ebavõrdsus, üle 35 000 aasta. Ja toimib ka edasipidi.

Oma terakese tõtt leiab iga lugeja ka alljärgnevast tekstist, mis ringleb internetis:

  • Kui Sa paned naise koduseid töid tegema, oled šovinist.
  • Kui teed neid ise, oled tuhvlialune.
  • Kui teed liialt tööd, ei jää kunagi aega naise jaoks.
  • Kui Sa ei tee piisavalt tööd, ei kõlba sa millekski.
  • Kui naisel on igav rutiinne töö madala palgaga, on see tema ärakasutamine.
  • Kui Sul on rutiinne madala palgaga töö, pead end püsti ajama ja uue otsima.
  • Kui Sa saad ametikõrgendust enne naist, on see eelistamine.K
  • Kui naine saab ametikõrgendust enne sind, on see võrdõiguslikkus.
  • Kui teed naisele komplimendi, kui ilus ta välja näeb, on see seksuaalne kuritarvitamine.
  • Kui Sa oled vakka, on see meeste hoolimatus.
  • Kui Sa nutad, oled hädavares.
  • Kui ei nuta, oled tundetu.
  • Kui teed mingi otsuse ilma naisega konsulteerimata, oled šovinist.
  • Kui naine teeb otsuse ilma Sinuga konsulteerimata, on ta iseseisev naine.
  • Kui palud tal teha midagi, mis talle ei meeldi, on see domineerimine.
  • Kui tema palub Sul teha midagi, mis Sulle ei meeldi, on see teene.
  • Kui Sa hindad naise kena välimust ja ta seksikat aluspesu, oled pervert.
  • Kui Sa seda ei hinda, oled gay.
  • Kui soovid, et naine püsiks vormis ning raseeriks oma jalgu, oled Sa seksist.
  • Kui Sa seda ei soovi, oled ebaromantiline.
  • Kui üritad ennast vormis hoida, oled ilueedi.
  • Kui ei ürita, oled laisk.
  • Kui Sa ostad naisele lilli, siis järelikult oled milleski süüdi.
  • Kui ei osta, siis ei mõtle Sa ta peale.
  • Kui oled oma saavutuste üle uhke, siis oled ennasttäis.
  • Kui ei ole uhke, pole Sa küllalt auahne.
  • Kui naisel on peavalu, on ta väsinud.
  • Kui Sul on peavalu, ei armasta sa teda enam.
  • Kui Sa soovid armatseda liiga tihti, oled üliseksuaalne.
  • Kui mitte, siis on Sul keegi teine.

Vaata ka:

millega enne esimese ratta ostu arvestada 1

Millega enne esimese ratta ostu arvestada?

Ilmselt mäletavad paljud meist oma esimest ratast. Sooje suvepäevi, kus sai ümbruskonnas ringi kimatud, vahepeal

Vilnius 1

Balti ministrid: põllumajanduse otsetoetused peavad võrdsustuma

Baltimaade põllumajandusministrite arutelul Leedus oli fookuses põllumajandustoetuste võrdsustamine. Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman arutas Leedu