Üks vaikne ja tagasihoidlik mees, nimega Martin, ärkas igal hommikul varakult, valmistades maja ette päevaks, mis teda ees ootas. Ta ei kandnud seda kui koormat, vaid kui armastuse väljendust oma pere vastu. Martinile meeldis teha kõiki kodutöid – alates nõude pesemisest kuni tolmu pühkimiseni ning muruniitmiseni õuealal. Ta pani hoolt ja täpsust igasse tegevusse, et tagada oma perele mugav ja hoolitsetud elukeskkond.
Ent see polnud lihtsalt kohustus, vaid armastuse avaldus tema naisele, Laurale. Martin teadis, kui palju tööd Laura panustas oma igapäevaelusse, olles hõivatud oma karjääriga ja lastega tegelemisega. Ta ei soovinud, et Laura peaks muretsema kodutööde pärast, sest tema enda eesmärk oli võimaldada Laura keskenduda sellele, mida ta armastas ja mis teda tõeliselt õnnelikuks tegi.
Iga päev, kui Laura naasis kodust, leidis ta maja korras ja puhta ning tänuliku Martini, kes ootas teda naeratuse ja avatud kätega. Martin ei oodanud vastutasuks midagi muud kui Laura armastust ja õnne. Ta uskus, et kui tema naine on õnnelik ja stressivaba, siis on ka tema enda elu täis rõõmu ja armastust.
Nende kodu polnud lihtsalt majapidamine, vaid pelgupaik, kus nad jagasid armastust, mõistmist ja vastastikust toetust. Martin ja Laura olid üksmeelsed oma elufilosoofias – armastus seisneb väikestes tegudes ja hoolitsuses üksteise vastu ning ühine eesmärk on teha teineteise elu ilusamaks ja lihtsamaks.
