Meediasse paiskunud seksuaalse väärkohtlemise lood said ajendiks sotsiaalkampaaniale
Ohvriabi julgustab seksuaalvägivalda kogenuid abi küsima.
Sotsiaalkindlustusamet käivitas aprilli alguses kampaania, mis julgustab seksuaalset väärkohtlemist kogenuid leidma abi. Abi on võimalik saada ka aastakümneid pärast rasket kogemust. Oma kogemusest saab asjatundjaga rääkida ohvriabi kriisitelefonil 116 006 eesti ja vene keeles, pöörduda on võimalik ohvriabitöötajate juurde üle Eesti ning liituda saab ka seksuaalvägivalda kogenute tugigruppide.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna arendustalituse juhataja Triin Raudsepp: „Meedias ilmunud lugude valguses näeme, et inimesed on üha rohkem altid rääkima oma varasemas eas toimunud seksuaalse väärkohtlemise kogemusest. Kuna teemad on äärmiselt delikaatsed ja neid kogemusi võidakse kanda endaga kaasas terve elu, julgustame pöörduma abi saamiseks ükskõik mis vanuses inimestel ja ükskõik kui ammu tagasi aset leidnud juhtumite tõttu.”
Nõustamist saab nii telefoni teel kui ka tugigruppides osalemise kaudu. Tugigrupis võib inimene soovi korral käia anonüümselt, ilma oma isiku kohta rohkem infot avaldamast. Kõik grupis räägitu jääb konfidentsiaalseks – tugigruppidel on oma reeglid, mis tagavad turvalisuse.
„Viimaste nädalate jooksul on meie poole pöördunud senisest enam inimesi, kes soovivad varasemalt toimunud väärkohtlemise tõttu abi. Peamiselt on nad seotud juba meedias käsitletud valdkondadega. Selles protsessis on oluline iga inimene ja me tuletame kõigile meelde, et abi on olemas,“ lisab Raudsepp.
Kõige lihtsam ja kiirem viis abi saada on helistada ohvriabi kriisiabitelefonile 116006, kus inimene kuulatakse ära igasuguse kriisiabi sekkumist vajava murega. Telefonidele vastavad nõustajad, kes aitavad inimesel jõuda õige teenuseni ning jagavad infot abi saamise võimaluste kohta. Vajalik info kannatanule ja temaga seotud inimestele asub aadressil palunabi.ee/seksuaalvagivald.
Perioodil 2017-2020 on sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla kriisiabikeskustest abi saanud üle 400 inimese, kellest alla 10 on mehed ja ülejäänud naised. Alates 2018. aastast on abi saamiseks pöördunud inimeste arv kasvanud pea 50protsenti ning nõudlus abi vastu säilib praeguseni kõrgel tasemel. Kannatanutele osutatakse ohvriabiteenust sõltumata nende elukohast ning kogu meditsiiniline ja psühholoogiline abi on kannatanutele tasuta.
Rahvusvaheliste uuringute andmetel pöördub abi saamiseks politsei või teiste abistajate poole vähem kui iga kümnes seksuaalkuritegude kannatanutest. Nende toetamisel ja abistamisel on olulisel kohal ühiskonna üldine avatus rääkida väärkohtlemise teemadel.
Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 saab helistada 24/7 eesti ja vene keeles ning ohvriabi tugigrupid töötavad viies Eesti piirkonnas.
Kuidas saada abi (nii eesti kui ka vene keeles):
· Minevikus seksuaalvägivalda kogenu saab tuge ja nõu ohvriabi kriisitelefonilt 116 006. Nõu saab küsida ka veebivestluse kaudu aadressil palunabi.ee.
· Tugigrupiga liitumiseks kirjutage aadressile tugigrupp@sotsiaalkindlustusamet.ee.
· Kui seksuaalvägivalla juhtumist on möödas vähem kui 7–8 ööpäeva, soovitame alati pöörduda lähimasse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või helistada ohvriabi kriisitelefonile 116 006 abi ja nõu küsimiseks.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused asuvad neljas Eesti piirkonnas suuremate haiglate juures:
· Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, Sõle 23, Tallinn.
· Ida-Viru Keskhaiglas, Ilmajaama 12, Kohtla-Järve.
· Pärnu Haiglas, Ristiku 1, Pärnu.
· Tartu Ülikooli Kliinikumis, Puusepa 8, Tartu.
Keskused on avatud 24/7 ning abi on tasuta. Keskustesse võivad pöörduda nii naised, mehed kui ka igas vanuses lapsed.
Juhul kui on tegemist otsese hädaolukorraga, tuleb abi saamiseks helistada hädaabitelefonile 112. Lastega seotud küsimuste korral saab nõu küsida lasteabitelefonilt 116 111. Need, kes helistada ei soovi, saavad nõustajaga suhelda ka veebivestluse kaudu aadressil lasteabi.ee.
Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapsi abistatakse lastemajades.
