Täna algav meediapädevuse nädal keskendub kriitilise mõtlemise ja digitaalsete oskuste arendamisele, rõhutades nende oskuste vajalikkust nii üksikisiku kui ka riigi julgeoleku tagamisel üha kiiremini muutuvas digikeskkonnas.
Peaminister Kristen Michali sõnul on meediapädevuse tõstmine vajalik just riigikaitse ja julgeoleku seisukohalt. „Peame olema teadlikud meid ähvardavatest ohtudest ning tegelema süsteemselt psühholoogilise vastupanuvõime tõstmisega, et kaitsta end informatsioonilise mõjutustegevuse eest,“ ütles peaminister. Ta lisas, et vastase eesmärk ei pruugi alati olla sihtmärgi veenmine valeinfo usutavuses. „Piisab, kui tekitatakse umbusaldust ja segadust ühiskonnas. See kahjustab inimeste kriitilist mõtlemist ja usaldust ametlike allikate ning üksteise suhtes, mis lõppkokkuvõttes vähendab ühiskonna julgeoleku tunnetust.”
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on julgeolek digitaalses maailmas saanud aina olulisemaks ning meediapädevus hõlmab palju enamat kui pelgalt tehnoloogia tundmine. “Meid ümbritsev infoväli on pidevas muutumises ning tehnoloogia areneb kiiremini kui kunagi varem, mistõttu on väga vajalik olla teadlik digimaailma varjukülgedest. Elame ajal, mil desinformatsioon, manipulatsioon ja süvavõltsingud levivad enneolematu kiirusega ja ulatusega ning see mõjutab ka riigi julgeolekut,” ütles Kristina Kallas. “Kriitilise mõtlemise oskus on võtmetähtusega, et kaitsta nii ennast kui ka oma riiki.”
21.–27. oktoobrini kestva meediapädevuse nädala eesmärk on pakkuda infot, praktilisi tööriistu, arutelusid ja seminare, mis aitavad arendada meediapädevust.
Meediapädevus tähendab teadmisi ja oskusi, kuidas toime tulla pidevalt muutuvas info- ja tehnoloogiakeskkonnas. See hõlmab kriitilist ja tõhusat suhtluskanalite sisu tarbimist ning oskust ise sisu luua või selle loomises osaleda, olgu selleks näiteks tekst, pilt, video, heli või andmed. Oluline on arvestada intellektuaalse omandi ja hea veebikäitumise põhimõtteid. Meediapädev inimene mõistab erinevaid meedialiike, näiteks traditsiooniline meedia, sotsiaalmeedia, tehisintellekti lahendused ning oskab digitehnoloogiat turvaliselt kasutada.
Eestis on meediapädevuse edendamisega tegelevad asutused ja mittetulundusühingud koondunud ühtseks võrgustikuks. Meediapädevuse edendamisele suunatud sündmused on leitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt. 22. oktoobril ilmub Õpetajate Lehes meediapädevuse erileht, mis mis avab teemat eri nurkade ja meediapädevuse võrgustiku liikmete pilgu läbi.
Kolmandat aastat järjest toimub konkurss “Otsime parimaid meediapädevuse edendajaid!”, mille laureaadid kuulutatakse välja 24. oktoobril Pärnus toimuval meediahariduse aastakonverentsil. Meediapädevuse nädala tähtsündmuse “Meediahariduse konverents 2024: kuidas orienteeruda info virvarris?” ülekannet saab jälgida Rahvusraamatukogu veebilehel.
Ülemaailmset meediapädevuse nädalat tähistatakse alates 2012. aastast. Selle algatas Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO), et tõsta teadlikkust meediapädevuse ja infopädevuse olulisusest, aidates inimestel kriitiliselt ja tõhusalt tarbida, mõista ja luua kommunikatiivset sisu. Eesti liitus algatusega 2018. aastal.
Üleriigilise meediapädevuse nädalat koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium koos Riigikantselei ja meediapädevuse võrgustikuga. Meediapädevuse nädal toimub paralleelselt rahvusvaheliselt tähistatava UNESCO meediapädevuse nädalaga.
Lisainfo ja sündmuste ajakava leiate meediapädevuse nädala veebilehelt.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
