Täna algab meediapädevuse nädal, mille raames tegeletakse nii inforuumis valitsevatele ohtude kui ka nutimaailmas ja väljaspool seda toimuva vahel tervisliku tasakaalu otsimisega. Koroonaviiruse laialdase leviku tõttu toimuvad üritused eelkõige veebi vahendusel. Tegevust leiavad nii õppijad ja õpetajad kui kõik teised huvilised.
„Viimane aasta on ilmselt paljudele meist näidanud kui keeruline on tulla toime ärevust tekitavate uudistega ja kui tähtis on eristada olulist ebaolulisest. Lisaks oleme viibinud varasemast oluliselt enam nutimaalimas ja küllap tajunud ka sellega seotud väsimust,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna. „Meediapädevuse nädal on ellu kutsutud just selleks, et aidata neis olukordades paremini toime tulla ning teadvustada inforuumis targalt toimetamise olulisust,” lisas ta.
Sel aastal käsitlevate teemade hulka kuuluvad muuhulgas tehisintellekt ja andmekirjaoskus; netikett nii veebipõhistes koolitundides kui muude suhtlusolukordade puhul; meedia- ja infokirjaoskus; digitaalne jalajälg ja kuvand internetis; sotsiaalmeedia negatiivsed mõjud. Olulisel kohal on vanemaealiste teavitamine nutimaailma ohtudest. Statistikaamet tegeleb meediapädevuse nädalal noorte andmekirjaoskuse arendamisega.
Kõik huvilised saavad täita Eesti Digiuuringute Keskuse, Riigikantselei ja mõjutustegevusest kirjutava blogi Propastop koostöös valminud desinfo testi, mis koosneb elulistele näidetele tuginevatest küsimustest. Nende hulgast leiab juhtumeid libakontode, demagoogiavõtete, personaalse info ärakasutamise, salakavalate turundusnippide, aga ka sotsiaalmeedias levivate pettuste kohta.
Seekord on meediapädevuse nädala tegevustesse kaasatud ka mitmed ettevõtted, kes jagavad oma sisekanalites meediapädevust tõstvaid materjale. Algatusega on liitunud Eesti Energia, SEB Pank, Omniva, Telia, VKG, Luminor ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum.
Kolmandat korda toimuv meediapädevuse nädal leiab aset Haridus- ja Noorteameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riigikantselei ning meediapädevuse võrgustiku koosloomes.
