Õhtuleht tegi pikema intervjuu EKRE esimehe Martin Helmega, kelle sõnul on rahvuskonservatiivide eesmärk järgmise Riigikogu valimised võita.
„Ma ei tea, kas need on protestihääled või pettunute hääled või on need inimesed, kellele hääletamine on appikarje. Meil on väga korralik tuumikvalija. See, et käib mingi sõim ja laim või mahavaikimine, neid inimesi ei kõiguta,“ vastas ta küsimusele, kas praeguse valitsuskoalitsiooni valguses on märtsis oodata hulk protestihääli.
Et saada üle 25 protsendi häältest, tuleb Helme sõnul inimestele selgeks teha, et EKRE on tõsine alternatiiv – erakond, kes tegelikult viib ellu seda, mida lubatakse. Kõik teised on proovinud, ent pole hakkama saanud.
„See on järgmise kuue-seitsme kuu töö ja ega see kergelt tule, meile ei tule midagi kergelt. Aga sellega me tegeleme,“ lisas ta.
Helme: „Peaministri koha saamiseks peab muidugi sobima ka ülejäänud kombinatoorika: Isamaal ja Keskerakonnal ei tohi liiga halvasti minna, sotsidel ja Eesti 200-l ei tohi liiga hästi minna, ning siis on juba täitsa suva, kuidas Reformierakonnal läheb.“
Järgmiste valimiste peateemadeks peab Helme majandusteemad, inimeste toimetulekuteemad, julgeolekuteemad, kuid lisaks ei lase EKRE ära vajuda ka nn väärtusteemadel.
Helme oli kriitiline Reformierakonna ministrite peale: „Keit ja Kaja laimasid mind aasta otsa: kuidas riigieelarves on auk ja kuidas riigieelarves on rahaasjad sassis. See on algusest saadik täielik jamps! Nii head maksulaekumist (ja ma teadsin ette, et see maksulaekumine tuleb!) kui see, mille mina maha jätsin, ja viimane eelarve, mille ma tegin – ülelaekumised! –, ei ole Eestis tükil ajal nähtud. See oli nii alatu laim, et kohe vihaseks teeb. Minu koroona ajal tehtud eelarvete – mis olid ka negatiivsed eelarved – defitsiit ja riigivõlg suhtena SKP-sse oli tükk maad väiksem kui Kaja Kallase ja Keit Pentus-Rosimannuse tehtud eelarvetel. Need, kes laristavad Eesti maksumaksja raha nagu purjus meremees lõbumajas, need on ikkagi reformierakondlased. Aga ikka veel jätkub neil jultumust lugeda epistlit, kuidas nemad said kehva eelarveseisu ja kuidas nemad nüüd ajavad Eesti riigi õigele joonele. Häbitu-häbitu kahepalgeline valelik jutt.”
Ka Martin Heremi suhtes ei leidnud ta häid sõnu: “Kui ma vaatan Martin Heremit, siis tema on nagu tippsaavutus negatiivsest selektsioonist. Ikka kõige keskpärasemad inimesed teevad karjääri ja tõrjuvad enda kõrvalt ära võimetega inimesi ning lõpuks jõuavad tippu välja ja ümbritsevad ennast endast rumalamatega, mis on muidugi Martin Heremi puhul juba suur ettevõtmine ja saavutus…”
