Oma jutus nimetas Helme pöördujaid põmmpeadeks ja lasteks, kes võiksid oma energia suunata millegi paremaga tegelemiseks. «Asi ei ole solvamises, inimestel võibki olla erinev keelepruuk,» ütles Kuusk. «Kui Martin Helmelt küsiti, kuidas on prognooside ja halvima stsenaariumiga, siis vastas ta, et kui need karmistuvad, siis astub Eesti Euroopa Liidust välja,» rääkis Helme jutust ja käitumisest küllaltki šokeeritud Kuusk.
Loe pikemalt: Postimees.ee
Õlitehase ehitusloa peatamine!
Pöördume Eesti Vabariigi valitsuse poole palvega peatada uue Enefit282 õlitehase ehitusluba ja riigipoolne toetus selle ehitamisele.
Eesmärk:
Näeme Eesti tulevikku teadmistepõhise ökoriigina, kus kaasaegsed tehnoloogiad ja innovaatilised lahendused toetavad tervislikku, jätkusuutlikku ja liigirohket elukeskkonda. Tahame hoida meile paljuski loomupärast loodust hindavat eluviisi. Soovime, et kõigile Eesti elanikele oleks tagatud puhas vesi, puhas õhk ja puhas maa. Seetõttu ootame, et riik toetaks ja arendaks lahendusi, mis võimaldaksid kindlustada järeltulevatele põlvedele elamisväärse keskkonna ning riigina saavutada süsinikuneutraalsuse – see tähendab, et meie kollektiivne kasvuhoonegaaside tootmine ei ületaks süsiniku sidumist, mida põhiliselt teevad meie metsad ja sood.
Olukorra kirjeldus:
Eriolukorra varjus võttis EV valitsus 27. märtsil vastu otsuse toetada uue õlitehase ehitust 125 miljoni euroga. Investeering, millega paralleelselt arutatakse ka uue eelrafineerimistehase rajamise plaane, panustab jätkuvalt Eesti põlevkivitööstusesse, mis on niigi muutnud meid Euroopas üheks kõige kõrgema süsinikuemissiooniga riigiks elaniku kohta. Seega on investeering otseses vastuolus Euroopa Liidu kliimakaitse strateegiaga, olgugi et peaminister Jüri Ratas on avalikult lubanud investeeringuid kliimamuutuse pidurdamiseks.
Uue õlitehase rajamisega rikutakse EV Põhiseaduse paragrahvi 5, mille kohaselt Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Õlitehase rajamine on vastuolus säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kliimaleppega võetud kohustustega, tekitades paratamatult küsimuse, milleks investeerida eilsesse päeva.
Otsuse on kohtusse andnud noorte kliimaaktivistide vabaühendus Fridays For Future Eesti. 24 Euroopa keskkonnaorganisatsiooni on selle otsuse kohta esitanud kaebuse Euroopa Liidule, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstust on vastuolus ELi lepingute ja toetustega.
Tulles ühest kriisist välja, seisame silmitsi teise, märksa eksistentsiaalsema kriisiga. Kliimamuutus mõjutab juba praegu kogu maailma ekstreemsete ilmastikuoludega. Näeme selgelt, et Eesti ei ole nendest mõjudest puutumata. Milliseid investeeringuid me sellises olukorras teeme? Senised rahvusvahelised kliima- ja keskkonnaalased kokkulepped näitavad selgelt suunda, kuhu maailm liigub.
Õlitehase näol on tegemist maksumaksja raha investeerimisega pikaks ajaks väga riskantsesse projekti. Nafta hind võib lühiajaliselt olla väga heitlik, mida ilmestas hästi ka järsk toornafta hinna langus koroonakriisi ajal. Põlevkivist õli tootmine ei pruugi olla ka pikas perspektiivis majanduslikult tasuv. Ühest küljest muutub põlevkivi kaevandamine Eesti palgataseme tõusu ja järjest keerulisematest leiukohtadest kaevandamise tõttu kallimaks. Teisalt valitseb suur määramatus fossiilsete kütuste tootmise tulevase maksustamise osas, mis ei sõltu tingimata meist. Elektri tootmine põlevkivist on juba kaotanud konkurentsivõime süsinikuheitme kaubanduse tingimustes. Sama võib juhtuda ka põlevkiviõliga.
Lisaks ei ole siiani tõestatud, et uus põlevkiviõlitehas ei kahjusta idavirumaalaste elukeskkonda. Pigem võib arvata, et uue tehase rajamine sarnaselt kogu põlevkivitööstuse sektoriga pidurdab piirkonna sotsiaalset ja majanduslikku arengut, süvendab looduskeskkonna hävimist ja Ida-Virumaa elanike õhu ja vee kvaliteedi halvenemist (sellest annavad tunnistust Tervise Arengu Instituudi, Praxise jt. läbi viidud põlevkivisektori tervisemõjude korduvad uuringud). Teame, et juba praegu on Ida-Virumaa elanike tervis halvem kui Eestis keskmiselt. Ida-Virumaa kahtlemata vajab uusi investeeringuid ja töökohti, kuid mitte selliseid, mis panustavad põlevkivitööstusse, mis moodustab suure osa Eesti kasvuhoonegaaside heitest ning pole eelkirjeldatud põhjustel jätkusuutlik ega majanduslikult põhjendatud.
Pakutav lahendus:
Eesti vajab investeeringuid põlevkivitööstuses töötavate inimeste ümberõppeks ja uute töökohtade loomiseks mittefossiilsetel kütustel põhinevas energeetikas või muus jätkusuutlikus valdkonnas. Valitsuse ülesanne on töötada välja strateegia, kuidas piirkonna elu fossiilkütustest järk-järgult loobudes õiglaselt ümber kujundada: kõnealust 125 miljonit eurot võiks kasutada just selleks. Nii nagu koroonakriisi lahendamiseks kutsuti kokku ekspertide komisjon, tuleb ekspertide kompetentsi kasutada siingi, et leida olukorrale optimaalne lahendus.
ÜRO kliimapaneeli raporti järgi tuleb maailma majanduse toimimist vältimatult muuta, et ära hoida kliimamuutuse katastroofilisi tagajärgi. Seisame oluliste otsuste lävel, millest sõltub inimelu võimalikkus juba mõne kümnendi pärast. Riigikantselei poolt 2019. aastal tellitud Stockholmi Keskkonnainstituudi uuringus tõdetakse, et “mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse eesmärgi ja üldse kasvuhoonegaaside (KHG) heite ulatusliku vähendamise saavutamine kujuneb”. Koroonakriisi üks õppetunde on olnud, et mistahes kriisi poolt peale sunnitud kiired muudatused mõjutavad väga paljude inimeste elu väga rängalt. Selle asemel, et süvendada järgmise kriisi tõsidust, peaksime tegema kõik, et kriisi ära hoida.
On selge, et vajalike struktuursete muutuste läbiviimine pole lihtne. Just seepärast nõuamegi tungivalt, et Eesti Vabariigi Valitsus järgiks oma tegudes rahvusvahelisi kokkuleppeid ning suhtuks meie ja tulevaste põlvkondade elukeskkonda vastutustundlikult. Soovime, et Eesti liiguks kiiresti edasi suunas, mis muudaks ta oma innovaatiliste lahenduste ja tasakaalustatud keskkonnapoliitikaga eeskujuks kogu maailmale. Õlitehase rajamise lühinägelikust plaanist loobumisega on valitsusel võimalik näidata oma vastutust siinse elukeskkonna tuleviku suhtes. Meie aeg vältida kõige katastroofilisemat stsenaariumi hakkab otsa saama.
Soovime 125 miljonilise investeeringu tagasikutsumist, ehitusloa peatamist ning investeeringu suunamist Ida-Virumaa õiglase ümberkujudamise strateegia koostamiseks.
