Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas hiljuti Eesti uuendatud taastekava mahuga 953 miljonit eurot, millest enam kui pool (59 protsenti) on suunatud rohereformiga seotud investeeringuteks nii era- kui ka avalikus sektoris. Ajal, mil majandus jaheneb, on meil järgneva kolme aasta jooksul investeeringuteks kasutada täiendavad 300 miljonit eurot aastas, kirjutab Mart Võrklaev
Olgu selguse mõttes öeldud, et Euroopa Liidult saame erinevaid toetusi lõppeva ja uue perioodi peale kokku üle kaheksa miljardi euro. Kuna kogusumma on detailidesse laskumiseks hoomamatult suur ja koosneb erinevatest toetusfondidest, keskendun sel korral taaste- ja vastupidavusrahastule. Selle eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks kriisidest ning rohe- ja digireformide toetamiseks.
Kui koroonapandeemiast oleme juba taastumas, siis nüüd seisame silmitsi uute kriiside mõjude ja tagajärgedega: Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas, energiakriis, tarneahelate katkemised ja üldine hindade tõus. Meie majandus vajab ergutamist läbi selle nutikamaks ja rohelisemaks muutmise. Tänu taastekavale on meil ligi miljard eurot, mida nüüd ja praegu targalt kasutada ning mis on Eesti uue majanduskasvu alus.
Mida saame selle rahaga majanduse elavdamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks teha? Saame vähendada meie majanduse CO2 heidet, piirates eelkõige põlevkivi osakaalu elektritootmisel, toetada ettevõtteid rohereformide ja digipöörde läbiviimisel, pakkuda tuge kohalikele omavalitsustele, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, muuta transpordisüsteemi kestlikumaks ning väike- ja korterelamuid energiatõhusamaks.
Varasemast mahukamad investeeringud on mõeldud taastuvenergia tootmise suurendamiseks, avamere tuuleparkide arendamiseks ja elektrivõrgu tugevdamisse. Need parandavad Eesti energiajulgeolekut ja vähendavad nii ettevõtete kui ka elanike kulusid fossiilkütustele.
Näiteks tänu uutesse õhuradarisüsteemidesse investeerimisele on võimalik luua rohkem tootlikumaid tuuleparke ning seejuures panustada varustuskindlusesse. Uus õhuseire radarisüsteem võimaldab õhupilti segamata paigaldada merre üle 350 meetri kõrguseid tuulegeneraatoreid, mille kasutegur on oluliselt kõrgem kui seni Eestis kasutusel olnud tuulegeneraatoritel, mis on riigikaitseliste kõrgusepiirangute tõttu seni oluliselt madalamad olnud. See tähendab rohkem tuuleenergiat turul, mistõttu see hädavajalik investeering ka taastekavasse lisati.
Samuti on meil kümneid miljoneid, et hoogustada rohereformi ettevõtetes, kus olulisel kohal on uute ärimudelite kasutuselevõtt ja kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine, et suurendada ressursside ja tööjõu tootlikkust ning konkurentsivõimet.
Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud, kuid piirkondlikult ebaühtlaselt ja alla oodatud tempo, sealhulgas on töötlev tööstus erinevalt ülejäänud Euroopast väiksema tootlikkusega kui teised harud. Sedagi probleemi aitaks lahendada uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, aga seni on digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris olnud Eestis tagasihoidlik. Taasterahastu abil saame olukorda paremaks muuta.
Digivaldkonnas on investeeringud olulised eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, sest EL-i digitaalmajanduse- ja ühiskonna indeksi (DESI) alusel oleme digitaalsete avalike teenuste poolest Euroopa esirinnas, kuid ettevõtjatel on digitehnoloogiate kasutamises veel arenguruumi. Taastekavas sellele arenguhüppele ka keskendume.
Lisaks on ette nähtud investeeringud digitaalsete valitsusteenuste ajakohastamiseks uusima tehnoloogia abil, et parandada riigi IT-süsteemide vastupanuvõimet, turvalisust ja tõhusust ning vähendada nii kodanike kui ka ettevõtjate halduskoormust. Avaliku sektori digitaalse võimekuse kasv loob eeldused ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks, et säilitada usaldus riigi finantssüsteemi vastu ja tagada selle stabiilsus.
Ka säästliku ja keskkonnasõbraliku transpordi arendamiseks on kindlad tegevused paika pandud. “Eesti 2035” strateegias ja kliimaeesmärkide täitmisel on transpordisektoris oluline roll kasvuhoonegaase vähendavatel investeeringutel. Saame luua lahendusi, mis toetavad linnapiirkondades aktiivsete liikumisviiside kasutamist ja eri transpordiliikide koostoimet, et vähendada autostumist.
Kohalikud omavalitsused saavad abi, et arendada jalgratta- ja jalgteid liiklejate ohutuse suurendamiseks ning parema ühenduse loomiseks töökohtade ja ühistranspordiga. Tegevuskavast ei jää välja ka Rail Baltic, mille jaoks on planeeritud toetus viie raudteeülesõidukoha ehitamiseks.
Kokkuvõttes on Eestile kasutada olevast miljardist eurost kasu meie majandusele, ettevõtetele ja inimestele. Taastekaval on oluline positiivne mõju reaalsele SKP-le. Mõju saavutab haripunkti 2024. aastal, mil taastekava tulemusel on reaalne SKP umbes üks protsent suurem. Positiivne mõju hõivele ilmneb suhteliselt koheselt taastekava vahendite majandusse lisandumisel ehk 2024. aastal ning perioodil 2021–2026 on taastekava tõttu tööhõive keskmiselt umbes 0,4% kõrgem, mis tähendab taastekava mõjul kokku ca 4000 töökoha loomist.
Eesti saab märkimisväärset kasu ka teiste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadest, mille ülekanduv mõju võib moodustada 2026. aastal 0,5 protsenti SKP-st. Lisanduvad ka pikaajalised mõjud nagu näiteks innovatsiooni suurenemine, efektiivsemad teenused ja üldine heaolu kasv.
Euroopa Komisjonilt oli lisaks saadavale taasterahastu toetusele võimalik sama programmi kaudu ka laenu võtta, kuid Eesti otsustas seda mitte teha.
Esiteks, taasterahastu saamisel pannakse kõigepealt paika tegevusplaan, mida on vaja ja soovitakse teha, seejärel vaadatakse, kuidas neid tegevusi finantseeritakse. Vajadusel laenatakse juurde ning seda tehakse parimal võimalikul moel. Võtsime hoopis erinevate EL-i toetuste eest elluviidavate projektide riigipoolseks kaasfinantseerimiseks Euroopa Investeerimispangalt 300 miljonit eurot laenu (osa suuremast, kuni 600 miljonilisest laenust), mille tingimused on paindlikumad ja millega kaasneb vähem bürokraatiat.
Teiseks, laenuinstrumendist sõltumata suurendavad laenud Eesti laenukoormust, mida on meil vaja hoopis vähendada. Laenurahast veelgi olulisem on aga see, et meile kinnitatud miljardi jagu toetusraha kiiremas korras võimalikult targalt investeeringutena majandusse jõuaks.
Väikese ent tõhusa ja dünaamilise riigina peaksime suutma olla ise uue majanduse eeskuju, mille poole vaatavad ja mida soovivad endale ka teised. Just edukalt läbi viidud rohereform ning digi- ja energiapööre loovad meile selleks head eeldused. Planeeritud eesmärkide saavutamiseks on määrava tähtsusega nii riigi kui ka ettevõtete panus taastekavas olevate tegevuste sihikindlal ja õigeaegsel elluviimisel. Lükkame koos meie majanduse mootori täisvõimsusel käima.
loe ka: Reformierakond kogus teises kvartalis üle 160 000 euro annetusi
allikas: reform.ee
