Pärast lühikest perioodi, kui Soome elektri börsihind oli Eesti omast pisut kõrgem, taastus elektriturul senine loomulik seis: Eesti börsihind ületab Soome oma mitu korda, kirjutab põhikirja- ja programmitoimkonna liige Mark Gerassimenko.
Teisipäeva varahommikul oli elektri hind NordPooli Eesti hinnapiirkonnas «kõigest» 9000 korda kõrgem kui Soome hinnapiirkonnas. Seda arvu aga ei tasu võtta paratamatusena: olukorda saab muuta ja peab muutma!
Nagu on toonud välja NordPooli esindajad, hinnavahe tuleneb lihtsast tõigast: odav Soome elekter ei pääse füüsiliselt ligi Eesti turule. Eesti ja Soome elektrivõrke ühendab kaks Estlinki merekaablit, mille kombineeritud maksimaalne läbilaskevõime on 1000 megavatti. Eesti vajaduste katmiseks sellest ei piisa. Eriti arvestades, et eksporditavast odavast Soome elektrist voolab arvestatav osa lõunanaabrite lätlaste ja leedulaste poole.
Lahendust pakuks Estlink 3
Lahendus on siin tegelikult lihtne: kui Soomes on elektrit üle ja Eestis peab meie elektrivajaduste katmiseks käivitama kalli elektri tootmishinnaga saastavaid vanu Narva põlevkiviplokke, tuleks lihtsalt parandada elektriühendust Soomega. Pean silmas Estlink 3 kaabli paigaldamist.
Kolmanda Eesti ja Soome vahelise elektrikaabli paneku idee on saanud seni vähe tähelepanu. Aastaid on väidetud, et selle järele ei ole erilist vajadust ning Estlink 3 projekt ei pruugi üldse tasuv olla – mõistlikus ajaraamistikus tulu projekteerimise ja rajamise kulu ei katvat.
Olukord on muutunud kardinaalselt kõigest mõne aastaga. Alguses CO2 heitmekvootide hinnaplahvatus muutis põlevkivist elektri tootmist senisest kordi kallimaks. Seejärel leidis aset Venemaa imperialistlik täiemahuline sissetung Ukrainasse, misjärel sööstsid lakke ka gaasihinnad. Gaasielektrijaamade toodang muutus veelgi kallimaks. Samas autopargi elektrifitseerimine ning struktuursed muutused majanduses suurendavad nõudlust elektri järele.
Elering hakkaski lõpuks ometi tegutsema. Või pigem tegevust teesklema? Eelmise aasta juunis sõlmiti soomlastest partneritega Fingridist vastastikuse mõistmise memorandum, milles lepiti kokku «ühise tööprotsessi käivitamises» Estlink 3 merekaabli rajamiseks.
Paraku pole terve aasta Eleringilt uusi sõnumeid Estlink 3 kohta tulnud ja algne ajagraafik eeldab, et kaabel võiks, aga ei pruugi valmida 2030. aastate esimesel poolel. Parimal juhul kümme aastat ootamist! Eesti rahvas kannatab kalli elektrihinna all, samas kui Soomega elektriühenduste parandamine sisuliselt seisab paigal.
Kliimaminister võiks asjaosalisi turgutada
Pärast suviseid ministeeriumite ümberkorraldusi vastutab elektriühenduste eest kliimaminister Kristen Michal. Paraku pole temaltki tulnud ametisse astumisest saati ühtki sõnumit Estlink 3 kohta.
Tõsi, Michalil on kaalukas vabandus: tema koduerakonna rahandusminister Mart Võrklaev on andnud kõigile ministeeriumitele ülesande kulutusi kokku tõmmata. Estlink 3 rajamine nõuaks aga sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvat investeeringut.
on süüdistatud selles, et meie ministrid ei soovi oma valdkondades kärpeid teha ja nõuavad raha juurde. Reformierakondlastest ministrite käitumine on siin justkui vastutustundlik: nemad raha juurde ei nõua ning hoopis valmistuvad külmutama haldusalas olevaid suurprojekte. Milline kokkuhoidlikkus! Või hoopis endale jalga tulistamine?
Züleyxa Izmailova: Lumehelmekesed peavad paneelide talumistasu veel pikalt ootama
Pikas plaanis vajab Eesti kõrgema ja kestva majanduskasvu tagamiseks odavat elektrit. Jah, saab rajada tuuleparke või koguni tuumajaama. Kuid viimase käivitamine võtab aastakümneid. Raha eraldamisel saaks Estlink 3 abil viia Eesti tarbijani odavat – ja Eesti omast oluliselt rohelisemat – Soome elektrit palju kiiremini, kui praegu plaanitakse. Kui Michal tahaks Eesti majanduse väljavaateid parandada, peaks ta kiirkorras nõudma Võrklaevalt raha Estlink 3 rajamiseks.
Lugeja võib pahandada: jälle arvavad, et raha tuleb seinast. Ausõna, ei arva: on lahendus olemas, kuidas Estlink 3 suuruse mahuka investeeringu jaoks raha hankida. juht pakkus juba juulikuus erakorralise pangamaksu ideed, mida teised erakonnad paraku veel ei toeta. Pankade erakordse intressitulu maksustamine tooks riigieelarvesse sadu miljoneid eurosid, mida saaks suunata ühekordseteks investeeringuteks. Näiteks Estlink 3 rajamiseks.
Enamik Eestis tegutsevaid panku kuulub välismaalastele, seega läheb kasum samuti enamjaolt välismaale. Kas poleks parem, kui paneksime selle raha Eesti tarbijat ja tööstust teenima? Maksustame pankade kasumeid, suuname maksutulu Estlink 3 rajamisse ja odav Soome elekter jõuabki Eesti turule. Kolmesendist elektrit me nõnda ei pruugi saada, aga senisest märksa odavama saaksime küll.
