Maksutulu on 2023. aasta esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud 9 protsenti
Poole aastaga on maksu- ja tolliametile tasutud 6,12 miljardit eurot makse, millest juuni maksutulu moodustas 1 141,8 miljonit eurot, mis on aasta varasemast 4,8 protsenti kõrgem. Käesoleva aasta esimese kuue kuuga on eelarvest täidetud 47,4 protsenti. Tööturg on püsinud tugev vaatamata majanduslangusele ja see on toetanud tööjõumaksude tasumist. Juriidilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab Euribori tõus ja eelmise aasta erasektori kasumite kasv. Tarbimismaksude tasumist on mõjutanud kindlustunde langus ja ostujõu vähenemine.
Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus I poolaastal 12,3 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Seda vedas eelkõige keskmise palga kasv, mis oli I poolaastal 11,4 protsenti, töökohtade arv suurenes samas 0,9 protsenti. Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest (60,8 protsenti) on viimastel kuudel tõusnud, kuid jääb veel eelmise aasta keskmisele tasemele alla. Sektoriti oli kuue kuu palgafondi kasv suurim majutuses ja toitlustuses (22 protsenti).
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas I poolaastal 12,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Laekumise kasvu mõjutas 2022. aasta aprillis jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendas riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus. Füüsilise isiku tulumaksu riigieelarve osa I poolaasta laekumist mõjutasid kõrgem maksuvaba tulu (tööealistel 654 eurot, vanaduspensioniealistel 704 eurot), tulumaksutagastused ja pensionisüsteemi teisest sambast lahkujad. I poolaastal tagastati tulumaksu 218 miljonit eurot ehk 3 miljonit vähem kui eelmisel aastal. II pensionisambast lahkujatelt (nii töö- kui pensioniealistelt) laekus I poolaastal 31 miljonit eurot tulumaksu, mida on 28 miljonit eurot vähem kui möödunud aastal samal ajal. Tulumaksu laekumist riigieelarvesse mõjutab ka maksuvaba tulu kasutamise edasi lükkamine. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas I poolaastal 11,7 protsenti.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas I poolaastal 24,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Tugeva kasvu taga on eelkõige krediidiasutused, kes maksavad jooksvalt kasumilt avansilist tulumaksu. Euribori tõusuga seoses on pankade kasumid hüppeliselt kasvanud ja I poolaastal laekus avansilist tulumaksu 51 miljonit eurot, mida on üle kahe korra rohkem kui võrrelda eelmisel aastal sama ajaga. Erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaks suurenes 17 protsenti, see toetub eelmise aasta kogukasumi 33 protsendilisele kasvule. Ka riigiettevõtete jaotatud kasumilt laekus I poolaastal 24 miljonit eurot tulumaksu ehk 5 miljonit enam kui möödunud aastal esimeses pooles.
Käibemaksutulu suurenes esimesel poolaastal 7,7 protsenti mullusega võrreldes, mis jääb jahenenud majanduskeskkonnast tulenevalt hinnatõusule alla (THI I poolaasta +14,2 protsenti). Selle aasta esimese kuue kuu tasumine (1,67 miljardit) ületab 120 miljoni euroga 2022. aasta taset. Käibemaksu tasumist on esimesel poolaastal mõjutanud nii tarbija kindlustunde langus, säästupuhvrite vähenemine kui ka ostujõu vähenemine. III kvartalis peaks madala inflatsiooni tõttu tarbija ostujõud taastuma hakkama, sealjuures ületas juba juunis keskmine palgakasv (+11,4 protsenti) inflatsiooni (+9,2 protsenti). Ettevõtete kogukäive pöördus jahenevast majandusolustikust tulenevalt kevadel langusesse ning süvenes juunis -6,4 protsendini. Praeguses majanduslanguse tingimustes ei ole ettevõtete käibemaksuvõlg I poolaastal kerkinud, vaid püsinud 164 miljoni juures, mis on mullusest tasemest 2,6 miljoni võrra väiksem. Tegevusaladest mõjutas 2023 I poolaasta jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim kinnisvaraalane tegevus ning ehitus, kus tasumised suurenesid 2022. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 146 ning 36 protsenti.
Aktsiiside tasumised on II kvartalis olnud selgelt paremad aasta algusest ning kvartali kasv võrreldes aasta varasemaga on 3,6 protsenti. Siiski esimese poolaasta aktsiiside tasumine on 0,9 protsendilises languses võrreldes aasta varasemaga. Tubakaaktsiisi tasumine püsib ka juuni lõpuks ainsana aktsiisidest kasvus, selle põhjuseks aasta alguses toimunud sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäära 5 protsendiline tõus. Sigarettide deklareerimine, millelt tasumine moodustab üle 90 protsendi tubakaaktsiisist, on esimese kuue kuuga vähenenud 5,4 protsenti. Alkoholiaktsiisi kuue kuu tasumine püsib eelmise aasta tasemel. Alkoholiliikidest on kindlas kasvus veini deklareerimine. Peamiste liikide deklareerimine nagu kange alkohol ja õlu on langustrendil, vastavalt -0,8 ja -2,1 protsenti võrreldes aasta varasema perioodiga. Kütuseaktsiisi tasumine on II kvartali lõpuks vähenenud 3,2 protsenti. Vähenemine tuleneb otseselt diislikütuse hulgimüügi langusest, mille taga seisab eelkõige töötleva tööstuse nõrk majanduslik olukord.
Allikas: Rahandusministeerium
