Maksuamet: Ehitajad saavad kohustuse hakata tööl kiipkaarte kandma.
Rahandusministeeriumis valminud seaduseelnõu kohaselt peavad suuremate ehitusplatside töötajad hakkama endaga kaasas kandma kiipkaarte, millega tuleb registreerida nii objektile jõudmine kui sealt lahkumine. Niimoodi tööaega kontrollides, loodab maksu- ja tolliamet kätte saada ligi seitse miljonit eurot seni kaotsi läinud maksuraha aastas.
Ehitussektorist jäi riigil läinud aastal saamata ligi 28 miljonit eurot maksuraha. Sellest enam kui pool läks kaduma seetõttu, et töötajatele makstakse ümbrikupalka.
Maksu- ja tolliameti (MTA) maksuauditi osakonna arendusspetsialist Siim Tamm usub, et alates 2023. aastast peaks olukord paranema.
Läinud nädalal tutvustatud eelnõu järgi tuleb pooleteise aasta pärast suurematel ehitusplatsidel üles seada tööaja registreerimise süsteem. See tähendab, et iga tööline saab endale viipekaardi, mille ta ehitusplatsile saabudes ja sealt lahkudes läbi piiksutab.
“Kogutakse kokku platsile sisenemised-väljumised, kohalik süsteem edastab need maksu- ja tolliameti loodavasse andmebaasi ning siis juba toimuks meie poolt selline automaatne võrdlus ja kontroll,” ütles Tamm.
Näiteks mõni inimene töötab ametlikult poole kohaga ja ka makse makstakse tema pealt vähem. Aga kui uus süsteem registreerib, et inimene käib tegelikult objektil kümme tundi päevas viis päeva nädalas, siis süttib ametniku arvutiekraanil punane tuli.
“Ja see annab eelkõige meile indikatsiooni, et see on ettevõte, kus me peaksime täpsemalt sisse vaatama. Mitte see ei tähenda, et automaatselt nende andmete põhjal loetakse, et mingisugune rikkumine on toime pandud ja hakatakse makse nõudma,” selgitas maksuameti arendusspetsialist.
Eesti ehitusettevõtete liit on niisuguse süsteemist juba aastaid rääkinud. Liidu tegevdirektor Indrek Peterson ütles, et peatöövõtja vastutab objektil nii maksupettuste kui ilma tööloata välismaalaste eest.
“!Aga ta ei pruugi näha, kes konkreetselt mingisuguse alltöövõtja alt objektil tegutseb ja kas tal on õigus objektil viibida,” märkis Peterson. Ta lisas, et parem kontroll on ka ausate ettevõtjate huvides.
“Et ei oleks võimalik läbi maksualaste optimeerimiste saavutada hinnavõitu vaid pigem et see hinnavõit tuleks läbi innovatsiooni,” ütles Peterson.
Enne seaduse jõustumist tuleb ettevõtjatel tellida süsteem, mis suhtleks maksu- ja tolliameti andmebaasiga. Ühes kuus ulatuvad süsteemi kulud sajast kuni tuhande euroni. Siiski ei tule seda teha kõigil ehitusfirmadel. Tööaega hakatakse kontrollima seal, kus ehitus kestab vähemalt 30 päeva ja ehitusplatsil viibib korraga vähemalt 20 inimest. Niisuguseid objekte on aastas kuuesajast kuni seitsmesajani. Samas ehituslubasid antakse aastas välja üle 13 000.
Petersoni sõnul arutati seaduseelnõu väljatöötamise ajal lävendi kõrgust, ega seatud seda liialt kõrge pole.
“Aga teisest küljest võib ju ka väita, et varem või hiljem need ettevõtted, kes väiksematel objektidel tegutsevad, jõuavad ka sinna suuremale ehitusobjektile ja seal automaatselt ka nende jaoks see nõue kohandub,” usub Eesti ehitusettevõtete liidu tegevjuht.
Allikas. Err.ee
