Eelnõuga kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud.
Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp toonitas, et oma aja ära elanud reeglid tuleb ära muuta. „Peame silmas pidama, et ettevõtjate halduskoormuse leevendamine ei tuleks tarbija õiguste kaitse arvelt. Tarbijakaitse on seaduse kehtimise 20 aasta jooksul siiski astunud tubli sammu edasi ning pole enam põhjust keelata näiteks kelli ja kuldehteid turul või avalikul üritusel müüa,“ selgitas ta.
Komisjoni aseesimees Lauri Laats lausus, et seadusemuudatusega väheneb ettevõtjate halduskoormus. „Nimemärgiste elektroonilise registreerimise võimaldamine ja iga-aastase registreeringu uuendamise nõude kaotamine on sellised asjad, mille Eesti-sugune IT-riik oleks võinud juba varem ära teha,“ nentis ta.
Praeguse regulatsiooni järgi peavad väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmete elektroonilist esitamist ning selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse füüsiliste näidiste esitamise nõue. Vähendatakse ka müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks toote massi esitamine pole enam kohustuslik. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks väärismetalltoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see lubatud. Ühtlasi suurendatakse nimemärgise tasumise riigilõivu 20-lt 30-le eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.
Istungil osalesid majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav.
Majanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE) Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele ettepanekuga 14. veebruaril esimene lugemine lõpetada.
