Koostöös sotsiaalmeediahiidudega valminud regulatsioon kohustab veebimajutajaid eemaldama avalikke üleskutseid terrorismikuritegudele.
Riigikogu eelmine koosseis saatis samasisulise eelnõu (742 SE) esimesele lugemisele möödunud aasta detsembris, kuid koosseisu tööaja lõppemise tõttu langes see menetlusest välja. Komisjoni esimees Priit Lomp sõnas, et eelnõu tuleb lõpuni menetleda, sest demokraatlike riikide inforuumis ei ole terrorismiüleskutsetele kohta. „Parandame riigi koostööd veebimajutajatega, et meie kõigi avalik ruum muutuks turvalisemaks. Samuti saavad selle seaduse vastuvõtmisel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Kaitsepolitseiamet tõhusamalt avastada radikaliseerimiskatseid ja Eesti-vastasid provokatsioone,“ selgitas ta.
Aseesimees Lauri Laats märkis, et Eestis ei pea mitte olema ainult turvaline elada, vaid kaitstud peab olema ka inimeste sõnavabadus ning veebimajutajaid ei tohi sundida tegelema jälitustegevusega. „Inimestel peab säilima võimalus avaldada meelsust ka siis, kui see ei lähe kokku enamuse arvamusega. Seepärast peab terroristliku sisu määratlemisel olema väga ettevaatlik ja samal ajal piisavalt karm, et Eesti oleks kaitstud mis tahes režiimidelt pärit provokatsioonide eest,“ tõi Laats esile.
Eelnõu järgi viiakse infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga Eesti riiklik õigus vastavusse ELi määrusega, mille põhieesmärk on parandada koostööd veebisisu vahendajatega sh veebiettevõtted, MTÜd, seltsid ja uudiseportaalid, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Terroristlikuks sisuks peetakse seda, kui postitusega õhutatakse või ülistatakse terroriaktide sooritamist. Samuti käib sinna alla rühmituste tegevuse propageerimine või levitatavad detailsed juhised terroriaktide toimepanekuks. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Veebimajutuse pakkujad on kohustatud terroristliku sisu esinemise korral selle eemaldama või blokeerima sellele juurdepääsu. Reeglites on kokkuleppele jõudnud Euroopa Liit, neid toetavad veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Facebook, Twitter ja YouTube ning riikidevahelist koostööd korraldab EuroPol.
Lisaks muudetakse karistusseadustikku selliselt, et isikuid saaks vastutusele võtta mitte üksnes avalikult, vaid ka näiteks modereeritud foorumites ja gruppides tehtud üleskutsete eest.
Majanduskomisjon otsustas saata infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (224 SE) Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele 18. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
