Riigikogu majanduskomisjon sai tänasel istungil ülevaate Rail Balticu projekti hetkeseisust ning rõhutas, et lähemate aastate puuduva rahastuse osas tuleb otsused teha juba sügisel riigieelarve strateegiat koostades.
Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab märkis, et kuigi Eesti on võrreldes teiste Balti riikidega olnud tubli – ehitus käib kolmandikul trassist ja pool trassist on lepingutega kaetud –, siis on palju küsimärke, mis on ennekõike seotud Euroopa Liidu rahastusega.
„Rail Baltic on oluline projekt nii reisimise, majanduse kui ka julgeoleku vaates ning ehitus on alanud, nii et usutavasti saame toetust ka järgmistest Euroopa Liidu toetusvoorudest. Tulevikus toob see raudtee meile mitmes aspektis kasu. Järgmise EL rahastusperioodi algaastateks alates 2028. aastast tuleb leida võimalus sildfinantseerimiseks. Eesti omaosaluse suurenemisele 2026. ja 2027. aastal tuleb lahendus leida järgmise perioodi riigieelarve strateegia koostamise käigus ehk juba augustis-septembris,“ toonitas Aab.
Riigikogu liige Lauri Laats osutas, et Rail Balticu projekti vähendatud mahus lõpuni ehitamiseks on praegu katteallikata 1,8 miljardit eurot. Ta viitas, et lisaks on Lätis ja Leedus puudujääk kaks korda suurem, aga meile on äärmiselt oluline, et trass valmiks ka seal.
„Teada on, et 2027. aastal on Eestis katteta umbes 100 ja 2028. aastal 400 miljonit eurot. Hilisema perioodi arvutused on tehtud eeldusega, et saame vajaliku rahastuse Euroopa Liidult. Paraku ei ole kindlust, et kohe kogu vajaliku rahastuse saame. Konkurents saab olema tihe ja meil tuleb kõvasti pingutada, et toetusperioodi alguses edukas olla,“ rõhutas Laats.
Laats lisas, et Keskerakonna fraktsioon on teinud Riigikogule ettepaneku moodustada erikomisjon, et Rail Balticuga seonduvaid asjaolusid uurida ning projekti reaalne kogueelarve ja teostamise ajakava 2024. aasta seisuga välja selgitada. „Läti seimis moodustati vastav uurimiskomisjon üksmeelselt ja on igati põhjendatud, et läheksime sama teed.“
Istungil toodi välja, et tehniliste projektide koostamise viibimisest tekkinud hilinemise tõttu on Rail Baltic plaanis välja ehitada etapiviisi, mis tähendab, et 2030. aastaks on kavas välja ehitada kohalikud peatused väiksemas mahus ning rajada üks rööpapaar koos möödasõidukohtadega. Tööle saab trass hakata arvatavasti 2031. aasta teises pooles.
Istungil andsid selgitusi kliimaminister Kristen Michal, Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu poliitika talituse nõunik Mari Lahtmets ning OÜ Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets. Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollide ühisaruannet tutvustasid riigikontrolör Janar Holm, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Silver Jakobson.
