Hinnad tõusid detsembris aastaga 12 protsenti ja kuuga 3 protsenti. Nii kiiret hindade kasvu nägime viimati 1990ndatel. Hinnatõus hoogustus elektri ja kütte märgatava kallinemise tõttu, märgib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Üle poole 12-protsendilisest hinnatõusust tuli energia, peamiselt elektri, kallinemisest. Elektri ja gaasi hinnad tõusid aastaga üle 2 korra. Elektri börsihind oli detsembris 4,5 korda suurem kui aasta varem. Energia hinnad jäävad Euroopas kõrgeks vähemalt talvise kütteperioodi lõpuni. Gaasi tulevikutehingud näitavad gaasi hinna püsimist praegusel ülikõrgel tasemel terve selle aasta jooksul. Gaasi varud Euroopas on erakordselt väikesed. Samas külm ilm püsib ja suhted suurima tarnija Venemaaga muutuvad järjest jahedamaks.
Kütusehind tõuseb ilmselt veelgi
Mootorikütuste hinnad Eesti tanklates tõusid eelmise aasta viimasel kuul enam kui veerandi võrra. Nafta hind püsib lähikuudel kõrge, kuna OPEC+ riigid ei ole suutnud nafta eksporti lubatud ulatuses kasvatada. Rahutused Kasahstanis pingestavad naftaturgu veelgi.
Kallim energia hakkab järk-järgult jõudma ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Kuigi energia osakaal tootmiskuludes on enamasti väike, võimaldab tugev nõudlus ja mitmete kaupade defitsiit tõsta hindu enam, kui energiakulude kasv seda eeldaks.
Toit kallines detsembris aastaga 6 protsendi võrra. Toiduainete hinnatõusu vedasid köögiviljad ja kala. Lähikuudel võib toidu hinnatõus veelgi kiireneda, kuna tootmissisendite hinnad on kiiresti kasvanud.
Hinnatõus on lähikuudel sissetulekute kasvust suurem
Kiire hinnatõus vähendab inimeste reaalselt ostujõudu. Swedbanki klientide netopalk on viimastel kuudel kasvanud 5-6 protsenti aastatagusega võrreldes. Perede hinnang oma majanduslikule olukorrale on viimastel kuudel halvenenud. Samas tarbimine kasvas novembris-detsembris endiselt jõudsalt.
Kuigi suurima elektriarve võistluse võidab ilmselt mõni suures majas elav keskmisest jõukam majapidamine, mõjutab elektri, gaasi ja kütte hüppeline hinnatõus kõige rohkem just väiksemate sissetulekutega perede toimetulekut. Väiksemate tuludega peredes on eluks hädavajalike kaupade ja teenuste, sh elektri ja kütte, osakaal eelarves tunduvalt suurem ja võimalused näiteks meelelahutuse pealt kokku hoida ahtamad. Lisaks tuleb arvestada seda, et sissetulekud kasvasid eelmisel aastal palgaskaala alumises otsas oluliselt aeglasemalt kui skaala ülemises otsas.
Eelmise aasta kokkuvõttes tõusid hinnad ligi 5 protsendi võrra ja palgad keskmiselt 6 protsenti. Selleks aastaks prognoosib Swedbank nii hindade kui netopalga kasvuks 5-6 protsenti. Lisaks kõrgetele energia hindadele mõjutab inflatsiooni toidu kallinemine.
