Statistikaameti andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt esimeses kvartalis aastavõrdluses 2,4% ja eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes korrigeeritult 0,5%.
Kuigi majanduslangus oli jätkuvalt laiapõhjaline, põhjustasid langust suures osas siiski üksikud harud. Kõige negatiivsema mõjuga oli energiasektor, mille lisandväärtus langes 36% ja see vähendas SKPd 1,7% võrra. Elektritoodang vähenes esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes aga vaid 3,9% ja soojatoodang kasvas lausa 10,8%. Sarnased vastuolud on energiasektori panust majanduskasvu saatnud juba mõnda aega.
Samuti avaldas majanduslangusele suurt mõju töötlev tööstus. Tööstustoodangu maht on viimase poole aasta jooksul olnud stabiilse taseme lähedal. Viimased suuremad püsivad toodangu langused jäid eelmise aasta esimesse poolde. Seetõttu peaks tööstussektori langus hakkama aastavõrdluses lähiajal taanduma.
Kuigi ettevõtete ootused ei osuta lähiajal veel olukorra selgele paranemisele, näitab investeeringute jätkuv kasv, et üldine positiivne väljavaade majanduse pikemale arengule on siiski olemas. Ettevõtete investeeringud kasvasid esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes veerandi võrra. Senise prognoosi põhjal võiksime näha majanduse aastavõrdluses kasvule pöördumist selle aasta teises pooles.
Pikemas vaates ehk 2019. aastaga võrreldes on Eesti reaalset SKPd muuhulgas vähendanud hindade omavaheline muutus. Eesti kaubaekspordi hinnad olid SKP andmetel 34% kallimad kui 2019. aastal, kuid kaubaimpordil vaid 26% kallimad. Ekspordihinna kiirema kasvu taga võib olla erinevaid põhjuseid. Ühest küljest võib see näidata, et Eesti eksportijatel on õnnestunud hinda tõsta, sest nende konkurentsivõime on kõrge. Teisalt võib see tähendada ka seda, et siseriiklikud hinnasurved on muutnud Eestis tootmise suhteliselt kallimaks kui meie kaubanduspartneritel. Ekspordi- ja impordihindade dünaamika erinevus vajab põhjalikumat analüüsi ka seetõttu, et teistest andmeallikatest, näiteks ekspordi ja impordi hinnaindeksitest, sellist vastuolu ei paista.
Kuigi viimaste aastate energiakriis ja Venemaa sõda Ukrainas tõid erinevatele sektoritele kaasa konkurentsivõime probleeme, on need mured leevenema hakanud. Energiahinnad on langenud, tööjõukulu kasv on aeglustumas ja prognooside põhjal peaks sihtturgude nõudlus taastuma hakkama. See kõik annab lootust, et majanduse olukord hakkab tasapisi paranema.
