Kava kohaselt tuleva aasta mais käivituv vaktsiinikindlustuse süsteem hõlmab esialgu üksnes koroonaviiruse vastaseid vaktsiine ning maksimaalne hüvitis, mis tõendatud vaktsiinikahju korral välja makstaks, oleks 100 000 eurot, ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.
Valitsus toetas neljapäeval tervise- ja tööministri ettepanekuid kõiki Eestis kasutatavaid vaktsiine hõlmava vaktsiinikindlustuse loomiseks ning vastav eelnõu on plaanis koos patsiendikindlustuse süsteemiga riigikogusse saata veel tänavu.
Covid-vaktsiinidele hakkaks kindlustussüsteem kehtima tagasiulatuvalt. Teised vaktsiinid lisanduks süsteemi aastast 2023. Praeguse plaani järgi toimuks hüvitise maksmine ühekordse väljamaksena.
“Seaduses fikseeritakse kindlad summad, mis hakkavad sõltuma kahju raskusest. Läbiv kriteerium on, et peab olema raske tervisekahju, mis on kestnud vähemalt neli kuud,” rääkis Paluste “Ringvaates”. Ta lisas, et kahjustus peab olema ravidokumentides fikseeritud ning hüvitise taotlemisel on eeltingimus ka, et inimene on vaktsiini tõttu jäänud töövõimetuks.
Vaktsiinikahjustused jaotatakse viide astmesse: ülirasked, rasked, keskmise raskusastmega, mõõduka raskuastmega ja kergemad. Kõige madalam hüvitis oleks 1000 eurot ja maksimummäär 100 000 eurot. Viimast makstaks üliraske juhtumi korral.
Kui süsteem käivitub, siis inimene peab hüvitist ise taotlema, rõhutas Paluste. Kui taotlus on esitatud, siis esimesena hindab ravimiamet, vajadusel koos ekspertidega, kas on olemas kindel või tõenäoline kahjustuse seos vaktsiiniga. Kui seos on olemas, siis hakkab haigekassa hindama raskusastet, et määrata vastavalt sellele hüvitis.
Inimese surma korral saavad hüvitise taotluse teha tema pärijad. Eestis on seni nelja surmajuhtumi puhul ravimiamet hinnanud, et seal ei saa välistada seost koroonavaktsiiniga. “Päris kindlast seost seal välja ei tooda,” märkis Paluste. Kõigil juhtudel olid inimesed saanud AstraZeneca vaktsiini.
Sotsiaalministeerium rõhutab, et nagu ka muude vaktsiinide puhul, on COVID-19 vaktsiinide ohutus väga kõrge – tõsisemaid kõrvaltoimeid esineb haruharva. Näiteks, 30. novembri hommikuks oli Eestis manustatud üle 1,65 miljoni vaktsiinidoosi, millest kõigi võimelike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta esitati ravimiametile teatisi vaid 0,36 protsendi dooside kohta (6017 teatist).
Teatisi, milles kirjeldati vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos, on veel vähem – 238.
Allikas. err.ee
