Maastikusõidukiga võib tänasest minna ka Peipsi järve jääle
Püsivad miinuskraadid on oluliselt parandanud jääolusid Peipsi järvel, mistõttu on alates tänasest lubatud maastikusõidukitega minna ka Peipsi järve jääle. Samamoodi võib maastikusõidukitel liikuda ka Lämmi- ja Pihkva järvede jääl. Viibimine järvejääl on lubatud kuni piirirežiimieeskirjaga kehtestatud viibimiskeelu alani, mille piirivalvurid nüüdseks tahtmatute piiriületuste ning eksimiste vältimiseks juba ka vastavate siltidega tähistanud on.
Vaniku, Pabra ja Kriiva järvede jää aga veel sedavõrd tugev ei ole ning neil piiriveekogudel võib jätkuvalt liikuda vaid jalgsi. Pattina järve jääkate on endiselt ebaühtlane ja ohtlikult nõrk, mistõttu on sinna minek keelatud. Samuti on keelatud viibida jääl Võhandu jõe suudmele ning Salusaarele lähemale kui 200 meetrit ning Narva jõe lähtele lähemal kui 1 kilomeeter. Ühtlasi on keelatud väljuda järve jääle Uhtinina ja Piirissaare vahelisel alal ning Piirissaarest kagu suunas jäävale jääalale.
Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits ütles, et tulenevalt piirirežiimi eeskirja nõudest kehtib Peipsi järve jääle väljumisel transpordivahendiga, kaugemale kui 1 kilomeeter kaldast, nõue oma väljumine piiriveekogu rakenduses või lähimas kordonis registreerida. „Registreerimine on oluline, et saaksime jälgida, kas olete päeva lõpuks ohutult tagasi kaldale jõudnud. Võimaliku ohu korral saame jällegi viivitamata otsingute ja päästmisega alustada,“ selgitas Ernits.
Ta rõhutas, et ilmastikuolude kiirel halvenemisel, õige raja kaotamisel või hätta sattumisel tuleb kohe helistada hädaabinumbril 112. „Hädasolijal tuleb jääda paigale ja oodata, mil abi temani jõuab. Tundmata järveolusid, võib koduteed otsiv abivajaja järvejääl ekseldes end veel suuremasse ohtu panna“, lisas kordoni juht.
Leevenenud piirangutest ja paranenud jääoludest hoolimata tuleb Ernitsa sõnul jääl liikudes olla ettevaatlik. „Peipsi järve jääs võib olla nii lahvandusi kui ka pragusid ning sellest tulenevalt on jää paksus väga muutlik. Omakorda muudab asja keerukaks sellistele kohtadele peale sadanud kerge lumi, mis võib praod järve jääl liikujale jätta täiesti märkamatuks. Seetõttu tuleks maastikusõiduki kiirus jääl valida selline, et jõuaks vajadusel ohutult reageerida,“ ütles ta.
Jalgsi järve jääle minnes:
- Enne järvele minekut vii end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvu jooksvalt politsei kodulehel jääoludega.
- Järvele minnes võta kaasa lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber.
- Enese turvalisuse tagamiseks võta kaasa ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest.
- Võimalusel ära mine järvele üksinda. Kaaslasega järvele minnes hoidke üksteisest nägemiskaugusesse.
- Kui satud piiriveekogul hätta või näeb oluolukorda sattunud inimest, helista kohe hädaabinumbril 112
Transpordivahendiga jääl liikudes:
- jälgi, et sõiduvahend oleks tehniliselt korras – aku laetud, piisavalt kütust, õli ei lekiks
- järvele väljumine ja tagasitulek registreeri alati lähimas kordonis.
- vii end kurssi kehtivate piirangute ja jääoludega: www.politsei.ee/et/nouanded/jaaolud
- kasuta sissesõidetud radu
- vali ohutu sõidukiirus, mis võimaldaks ohu korral turvalist peatumist
- hoia liikumisel sõidukite vahel ohutut pikivahet
- ka sõidukite parkimisel hoidke turvalist vahet, vältige parkimist teineteisele liiga lähedale
- võta kaasa lumelabidas
- eksimise vältimiseks kasuta veekogul liikudes GPS-seadet
