Rahvastiku vananemine ja koondumine Tallinna ning Tartusse sunnib üle vaatama ka senist haiglavõrku. Nii on kõne all variant, et paarikümne aasta pärast võidakse väiksemates maakondades senisel tasemel ravi lõpetada.
Eesti elanikkond vananeb kiiresti, eakatel on rohkem tervisehädasid ja aina enam on neid, kelle tervist räsib korraga mitu kroonilist tõbe. Praegune tervishoiusüsteem kasvavale töökoormusele vastu ei pea.
“Need probleemid ehk kroonilised haigused on põhiliselt esmatasandi tasemel ravitavad ja diagnoositavad ja ka ärahoitavad, terviseteadlikkust ja haiguse ennetamist viivad läbi ennekõike läbi perearstid,” ütles haiglavõrgu arengukava koostaja Jaanus Pikani.
Nii soovitavad uue haiglavõrgu arengukava koostajad muuta sotsiaalministeeriumi tellimusel väiksemad haiglad nö kogukonnahaiglateks, mis oleksid osa esmatasandi ehk perearsti süsteemist.
“Paljude riikides on see juba rakendunud, kus ravi juhivad kas üldarstid või esmatasandi arstid, mitte eriarstid. Seal ei olegi 24/7 ehk ööpäevaringset vastuvõttu, vaid seal on arsti kättesaadavus nii suur, kui palju on vaja konsulteerida esmatasandil, et ära hoida tungi erakorralise meditsiini osakondadesse haiglates,” lisas Pikani.
Paarikümnekohalised haiglad oleksid ennekõike mõeldud kroonilise haiguse ägenemise tõttu ravi vajavatele patsientidele ja põhitöö langeks õdede õlule. Pikani sõnul võiks see lahendus tulla kõne alla Haapsalus, Paides, Jõgeval ja Põlvas.
Teise pakutud variandi puhul planeeritakse esmatasandi ja haiglavõrgu arengut eraldi, haiglaravi korraldamine jääks kohaliku haigla ülesandeks. Igal piirkonnal oleks oma keskhaigla, mis kataks eriarstiabi vajaduse.
“Kohapeale jääks sisehaiguste vastuvõtt nendesse haiglatesse ja kiirabi peaks olema tugevdatud, et suudaks need haiged, kes vajavad eriarstiabi, viia sinna, kus see tasand on,” selgitas Pikani.
Haiglavõrgu muutmine toob vajaduse muuta ka senist koolitussüsteemi, märgatavalt oleks vaja tõsta nii perearstide arvukust kui ka laiendada oskusi.
“Siis me vaatame ümber arstide koolitustellimuse, suurendame veelgi perearstide koolitustellimust, muudame perearstide residentuuri programmi, võib-olla on arstide väljaõpet vaja üldiselt muuta,” rääkis sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juht Agris Koppel.
Kuigi uue arengukava tähtaeg on 2040, on perearstide juhi Le Vallikivi sõnul vaja koolitustellimust muuta juba lähiaastatel, sest ühe tohtri koolitamisele kulub kümme aastat.
Loe ka: OLULINE: Osad maakondlikud bussiliinid lähevad 2022.a sulgemisele.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
