“Ma leidsin abi alles siis, kui üks minu kursusekaaslane viis mind psühhiaatriahaiglasse. Ma oleksin järgneval päeval endalt elu võtnud. Mul läks õnneks, sest seal psühhiaatriahaiglas ma tõesti sain seda tähelepanu, mida mul vaja oli,” rääkis pikki aastaid depressiooni põdenud Hedvig Madisson saates Tallinna Panoraam.
Järjest enam noori vaevleb vaimse tervise probleemide käes. Teismelistest tüdrukutest lausa iga neljas on kogenud depressiooni ja suitsiidimõtteid. Hedvigil, kes täna tegutseb Eesti Noorte Vaimse tervise Liikumises kogemusnõustajana, tekkis depressioon juba varases teismeeas. Ent ometigi kulus kaheksa pikka aastat, enne kui ta abi sai.
“Ma leidsin need spetsialistid, kes mind tänaseni toetavad,“ rääkis Hedvig. „Tegelikult psühhiaatriahaigla ei ole üldse selline hirmus koht, sinna tasub alati pöörduda. Paljudel tekib depressioon ilma mingisuguse kindla algsündmuseta. Sellepärast on vahel raske aktsepteerida, et inimene on depressioonis. Mina aga elasin lapsepõlves üle umbes 13-14 aastat füüsilist, vaimset ja seksuaalset väärkohtlemist. Üks hetk see lihtsalt viis selleni, et vaimne tervis ei pidanud vastu enam.”
Rõõmu saab tunda ka pärast mustas augus olemist
Hedvigi lugu on näiteks sellest, et ka kõige raskematest olukordadest on väljapääs olemas. Kõige olulisem on mitte jääda oma murega üksi. Depressiooni on võimalik ravida.
“Mina ütleks kindlasti seda, et nende muredega on võimalik elada ja tunda rõõmu,“ lausus Hedvig. „See võib sellel hetkel muidugi tunduda täiesti võimatu. Kui sa oled depressioonis, siis sul ei ole väga seda lootust ja sul ei ole seda energiat. On niisugune tunne, et sa ei naudi enam mitte midagi. Võibolla tunned ennast üksinda, et inimesed ei hooli.“
Hedvigi sõnul on võimalik leida need õiged inimesed enda kõrvale, kes päriselt hoolivad ja aitavad.
„See abi on ka olemas, on olemas need ägedad spetsialistid ja toetajad,“ lausus ta. „On võimalik tunda tõsist rõõmu ka peale neid raskeid episoode, peale seda augus olemist.”
Kurb on aga fakt, et Eesti on alaealiste enesetappude poolest maailmas esimeste seas. Abi vajavate noorte arv on aina suurenev. Vaimse tervise MTÜ peaasi.ee tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on kõige olulisem olla oma lähedaste ja sõprade jaoks olemas, osata märgata ja mõista.
Empaatiline kohalolu ja lootus, et läheb paremaks
“Hästi oluline on empaatiline kohalolu, et ma proovin aru saada, mis teises päriselt toimub,“ lausus ta. „Ja ma kohe ei ütle, et kuule mõtle positiivselt. Hästi tihti noortele öeldakse, et sa oled nii noor, ilus, kena inimene. Sul ei tohiks midagi olla või et saa sellest üle.”
Oidermaa sõnul ei peaks kohe hakkama andma soovitusi, et kuule proovi jalutamas käia või vaata mingit naljakat sarja. „Vaid korra lihtsalt oleks ja kuulaks ja prooviks tunnetada, et mis teises toimub ja seda kuidagi mõista. Aga samal ajal enda sees hoida seda lootust, et asi läheb paremaks,” rääkis ta.
Lastehaiglasse pöördub iga kuu umbes 10 kuni 14 suitsiidkatse järgset noort. Suurem osa depressiooni, ärevuse või muude vaimse tervise probleemidega võitlevaid noori ei jõua haiglaravile ning nad ei oska ka abi otsida Tihti ei taheta murest oma vanematele rääkida. Kuid tegelikult peaks abi alguse saama just kodust.
Abi peaks algama kodust
“Heal juhul algab see kodus, suitsiidse noore abi algab sellest, et me saame teada, kes on suitsiidne. See tähendab, et see algabki sellest, et me küsime selle kohta. Ja kui noorel on selliseid mõtteid, siis me kuulame need mõtted ära,” rääkis Laste Vaimse Tervise Keskuse lastepsühhiaater Ere Vasli. “Kui on tegemist enesetapu mõtetega või elutüdimus mõtetega, siis pöörduda perearstile või siis võtta ka ühendust peaasi.ee e- nõustamisega või ka noortekeskusega,” lisas ta.
Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg ütles, et kui noortel tekkivad raskused ja kriisid, siis see on keeruline aeg.
„Suured inimesed ei oska õigel ajal märgata, et laps on sattunud ummikusse,“ rääkis ta. „See, kuidas teismeline käitub, mis on tema vajadused ja kuidas temaga kontakti leida, see on tegelikkuses midagi, mida oleks kiirelt vaja üle Eesti kõikidele vanematele õpetada.“
Allikas. Pealinn
