Ma ei pea end alla suruma ning käituma teiste tahtmist mööda, et olla armastatud, hinnatud ning tunnustatud.
Sa ei tea iialgi, mida teine inimene on läbi elanud, kuidas ta on jõudnud sinna, kus ta parasjagu on – olgu selleks siis särav tähistaevas või räpane mudamülgas. Ära anna hinnanguid, ära mõista hukka – sa ei tea kunagi, milline on teise inimese lugu… Ja mitteteadmisel on alati põhjus.
Sa pole seda just sellesama hukkamõistu ning hinnangute andmise tõttu välja teeninud.Kui õpid armastama, õpid mõistma, siis avaneb sul ka võimalus kõndida inimeste sügavates hingesoppides, kus kõik ei olegi alati nii ilus ja särav, aga ometigi on see maagiline, sest kõik, mis seal leidub, on siiras. Isegi hallid varjud on ilusad, sest see ei kanna enam kaasas negatiivsust – on lihtne ja loomulik, et päikesepaistega kaasneb ka vari. On loomulik, et ka kõige päikselisemas hinges sajab vahel vihma.
Meil kõigil on oma lugu, meil kõigil on elus olnud tormiseid päevi, me kõik väärime mõistmist. Me kõik soovime olla mõistetud ja armastatud. Me kõik sooviksime elada ilma maskita. Meil kõigil on see võimalus. Kui sa soovid olla mõistetud ning armastatud sellena, kes oled, õpi ka ise mõistma ning armastama.
Olge hoitud Sõbrad!
