Ma armastan sind. Need sõnad voolavad mu suust pehmelt ja loomulikult. Vahel juurdlen, et kuidas sina neid küll kuuled. Kas need kõlavad sulle sama kaunilt ja tähtsalt? Vahel ma kujutlen, kuidas sa mulle neid ütled, ilma vaikust katkestamata. Need kolm sõna kannavad mind edasi, kaotavad füüsilise distantsi meie vahel, panevad unustama, et siin maailmas on kõik ajutine.
Amastan. Nii lihtne sõna, aga nii väge täis. Armastamine tähendab teise inimese valimist ja talle millegi lubamist. Lojaalsuse kinnitamist. See tähendab uskuda, et meie vahel toimuv on tõeline ja väärib vaeva. Nii palju jõudu ühes sõnas, kaheksas tähes!
Armastan. See tähendab, et kannan sind endas, jagan oma hinge sinuga. Loodan, et lepid mu miinuste ja puudujääkidega. Loodan, et jääd mu suhtes kannatlikuks, kui me isegi mõnes asjas ühel nõul pole.
Ma armastan sind. See tähendab, et ma tahan sinuga elu jagada. Ärgata igal hommikul su nägu nähes, uinuda igal õhtul su hingamist kuuldes. Liikuda koos läbi elu, luua meie oma meloodia ja kooskõla, oma lugu kahest eraldiseisvast raamatust. Ja tähistada iga lehekülje täitumist!
Ma armastan sind. Sa ütled seda mulle, aga kuidas ma küll saaksin sinuga sõnade teel jagada seda tunnet, mis minu sees peitub? Seda fakti, et ma TEAN – ilma kõhkluseta – et süda mu rinnus taob ainult sulle? Et ma olen nõus oma ülejäänud elupäevad veetma sulle mõeldes, meisse uskudes, sulle hingates?
„Ma armastan sind” pole lihtsalt piisav, et kirjeldada, kuidas mu hing sind nähes elavdub. Nii et ma ei saa öelda, et lihtsalt armastan sind. Ma armastan sind rohkem.
Rohkem! See tähendab, et mida iganes sa mulle tähendad, selle saadan ma sinu poole veel tugevamalt tagasi. Iga sõna, iga puudutus, iga pilk – ma annan sulle kaks korda rohkem.
Rohkem! Ma püüan sel moel edasi anda seda, mida ei saa sõnadega öelda ega mõista. Kolmest sõnast alati ei piisa, et minu sees toimuvat kirjeldada.
Ma armastan sind rohkem. Rohkem kui sa oodata võiksid. Rohkem kui sa mind armastad, millega olen samuti päri. Sest sulle andmine ei muuda mind nõrgemaks. Sest meil on alati rohkem ruumi ja aega edasi areneda ja kasvada. Sest armastada sind vähemaga kui kõik, mis mul on, oleks raiskamine. Sest sa oled minu ja ma ei karda sinusse kinni jääda, sisse kasvada, langeda.
Ma armastan sind rohkem. Meie elu ei kesta igavesti, aga ma tahan oma ajutise igaviku veeta just sinu kõrval.