Lugeja küsib: miks mind laul peas kummitab?
Peas kummitavad laulud on täiesti normaalne nähtus ning võivad aidata salvestada looga seotud mälestusi. Kõige tõhusam abivahend kummitava loo vastu on ümiseda peas aga mõnda teist viisijuppi, sõnas Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Kairi Kreegipuu.
Millegi kuulmist, mida välismaailmas ei ole olemas, peetakse tavaliselt erinevate haiguste ja või seisundite märgiks. Seda nimetatakse ka kuulmishallutsinatsiooniks. Kõige tavalisemalt seostuvad kuulmishallutsinatsioonid skisofreeniaga, aga ka väsimuse või tugeva alkoholijoobega.
Mõnikord heliseb meil peas muusika. See muusika võib olla üsna erineva päritolu ja loomusega, muusikalistest hallutsinatsioonidest peas kummitava muusikapalani. Kõiki neist võib esineda ka täiesti tervetel inimestel, aga peas kummitavad viisid on kindlasti kõige levinumad. Peaaegu igaüks on neid kogenud, mehed ja naised võrdselt sagedasti, muusikaliselt haritud inimesed sagedamini kui muusikavõõrad. Enamasti on kummitavad viisijupid lühikesed (kuni poole minutilised) kiiretempolised, hästi meelde jääva meloodia ning sõnadega osad paladest.
Hitimeistrid teavad tegelikult päris hästi, mis inimestel peas kõlama jääb! Näiteks leiti ühes üle tuhande osalejaga uuringus, et kõige sagedasem kummitav lugu oli Lady Gaga “Bad Romance”, mis ilmus 2009. aastal.
Tahtmatult kummitamajääv muusikapala hõlmab meie meele küllalt täielikult, näiteks kutsub kaasa ümisema, laulma või isegi tantsisklema. Samal ajal saame me selgesti aru, et tegemist on peas sündiva muusikaga, mitte millegagi väljaspool meid. See eristab kummitavat muusikat muusikalistest hallutsinatsioonidest, mil me oleme veendunud, et kuskil väljaspool meid mängibki seda lugu reaalne orkester, popbänd või muu esitaja.
Tahtmatult kummitamajääva muusikapala puhul saame selgelt aru, et tegemist on peas sündiva muusikaga, mitte millegagi väljaspool meid. See eristab kummitavat muusikat muusikalistest hallutsinatsioonidest.
Üpris sageli pole meil ka midagi kummitavate viiside vastu. Pigem vastupidi – need on meeldivad, võib-olla isegi kutsuvad esile positiivseid mälestusi. On isegi arvatud, et kummitav lugu aitab selle looga seotud mälestusi salvestada. Näiteks jääb loo kordamisega koos meelde ka sellega koos esinenud fakte või mälestusi, nagu näiteks see, mis kontekstis, kus, kellega koos või milliste tunnetega seda lugu kuulsid. Meeldivad lood võivad seega aidata isegi õppida!
Samuti võivad mingid viisid kummitama hakata mõne juhusliku mälestuse, sarnase meloodia või sõna/fraasi mõjul. Näiteks näed juhuslikult oma kooliaegset silmarõõmu ja tollaste tantsupidude hitt hakkabki peas mängima.
Kui aga peaks olema mingil põhjusel kindel soov kummitav viis katkestada (näiteks juhtub see silmarõõmu kohtamine matustel või pressikonverentsil), tasub seda teha mõne teise ja kohasema viisi teadliku omaette kordamisega. On näidatud, et selleks sobivad tuntud ja iseenesest samuti hea kummitamispotenstiaaliga lood, näiteks hümn või sünnipäevalaul, aga on soovitatud ka nätsu närimist ehk mälumisliigutusi.
Lühidalt võib öelda, et lugude peas kummitamine on täiesti normaalne nähtus ning võib näidata lihtsalt seda, kuidas meie mälu töötab.
Allikas. https://novaator.err.ee
