Terviseminister Riina Sikkut allkirjastas määruse, millega pannakse paika füsioteraapia, logopeedilise ja psühholoogilise ravi iseseisva osutamise nõuded. Alates 2023. aasta 1. oktoobrist on füsioterapeutidel, logopeedidel ja kliinilistel psühholoogidel õigus hakata osutama tervishoiuteenuseid iseseisvate tervishoiuteenuse osutajatena. Muudatus peaks aja jooksul tooma endaga kaasa ravijärjekordade lühendamise ning seeläbi ka abi inimestele lähemale.
„Logopeedid, füsioterapeudid ja kliinilised psühholoogid on tervishoiu erialaspetsialistidena juba aastaid oodanud sarnaseid õigusi teiste tervishoiutöötajatega. Selline võrdsustamine annab neile juurdepääsu patsiendi haigusloole ja võimaluse osaleda patsiendi raviprotsessis iseseisvate spetsialistidena,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Nii paneme aluse sellele, et juba lähiaastatel ravijärjekorrad lüheneksid, spetsialistide põud leeveneks ja et vajalik abi saaks inimestele kättesaadavamaks.“
2022. aasta sügisel Riigikogus vastu võetud seaduse muudatused võimaldavad Tervisekassal alates oktoobrist sõlmida füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi rahastamiseks otselepinguid teenuse pakkujatega. Inimestel tekib seeläbi perearsti saatekirja olemasolul võimalus pöörduda endale sobiva haigekassaga lepingus oleva praksise poole ning ravi eest tasub Tervisekassa.
Füsioterapeudid, logopeedid ja kliinilised psühholoogid on edaspidi võrdsustatud tervishoiutöötajaga, kui nad osutavad tervishoiuteenust. Seega on nende õigused ja kohustused võrdsustatud teiste tervishoiutöötajatega. Näiteks saavad nad õiguse hakata edastama raviandmeid tervise infosüsteemi, mis soodustab spetsialistide omavahelist infovahetust ja tagab parema ravikvaliteedi ja järjepidevuse.
Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks tohivad alates 2024. aasta 1. juulist osutada ravi üksnes tegevusloaga teenuseosutajad. Seega tohivad näiteks arsti diagnoositud psüühika- ja käitumishäirega inimesele osutada üld- ja eriarstiabi asutuste kõrval ravi eesmärgil psühhoteraapiat vaid psühholoogilise ravi iseseisvad osutajad, kellel on selleks vastav tegevusluba. Kuni 1. juulini 2024 on üleminekuaeg, kus toimivad samaaegselt nii läbi perearsti tasustatud teraapiafondi rahastamisskeem ning kui ka uus rahastusskeem.
„Peame arvestama, et uue korralduse rakendamine võtab tõhusalt toimima hakkamiseni vähemalt 1,5-2 aastat aega. On iga üksiku teenuse osutaja otsus, kas ta läheb Tervisekassaga lepingusse ja milliste teenuste lõikes seda teeb. Oluline mõjur on siin teenuste hind, mis saab kirja valitsuse kinnitatavasse Tervisekassa rahastatavate tervishoiuteenuste loetellu,“ lisas minister Sikkut. „Ilmselt on oodata, et see üleminekuaeg on olemuselt sarnane lähiminevikus toimunud hambaravilepingute uutele alustele üle viimisega – ning lõpuks on inimesele tervishoiuteenus tänasest paremini kättesaadav.“
Tegevusluba võib taotleda teenuse osutamiseks nii kontaktvastuvõtuna, koduvisiidina inimesele tema igapäevases keskkonnas või kaugteenusena. Teenuse osutamise ruum peab vastama tavapärastele tervishoiuteenuselt oodatavatele tingimustele, mis võimaldavad pakkuda kvaliteetset ambulatoorset raviteenust ning tagada inimeste heaolu, privaatsuse ja konfidentsiaalsuse.
Sama määruse kvalifikatsiooninõuded näevad ette, et tegevusloa taotlemisel loetakse pädevaks füsioterapeudid, kes on omandanud füsioteraapia erialal vähemalt rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadi. Logopeedilist ja psühholoogilist ravi võivad iseseisvalt osutada logopeedid ja kliinilised psühholoogid, kellel on vastava eriala haridusel ja töökogemusel põhinev kutse või muu samaväärne kvalifikatsioon.
