Vaktsineerimise edenedes hakkab aina selgemaks saama, et mitte väga kauges tulevikus läheb reisimise lihtsustamise jaoks vaja mingit sorti tõendit koroona vastu vaktsineerimise kohta. Riikide hulk, mis toetavad ideed, et teisest riigist saabuvad vaktsineeritud reisijad saavad läbi ilma karantiiniperioodita, järk-järgult aina kasvab. Muuhulgas kehtestas alates 2. veebruarist sellise praktika ka Eesti.
Mis on Covid vaktsineerimispass?
Hetkel vaktsineerimistõenditel mingit standardit pole. Need võivad varieeruda lihtsast kinnituskirjast mõlema doosi Covid-19 vaktsiini saamise kohta kuni detailse ülevaateni vaktsiinist, selle tootjast, partiist ja seda kasutanud terviseasutusest. Oluline on, et sihtkohaks olev riik tõendit aktsepteeriks.
Kuna reisimisega seotud protseduure muudetakse aina rohkem kontaktivabaks, on kasutusele tulemas digitaalsed vaktsineerimispassid. Digipasside eeliseks on ka see, et andmeid ja tõendeid pole sama lihtne võltsida, kui paberkandjal tõendeid.
Kust ma vaktsineerimispassi saan?
Sellele küsimusele hetkel vastust pole, sest mingit üldist kokkulepet selle kohta, mis vormis selline pass olema peaks, veel pole. Seetõttu tullaksegi välja aina uute võimalike lahendusvariantidega. Selle kohta võib arvata nii seda, et erinevate lahenduste hulk kokkuvõttes rikastab, kui seda, et kõik see tekitab pigem tarbetut segadust ja killustumist.
Loe ka . Euroopa Liit plaanib suveks luua digitaalsed tervisepassid – vaktsineerimispassid.
Milliseid digipassi variante pakutakse?
Ilmselt enim tähelepanu saanud lahendus on lennufirmade katusorganisatsiooni IATA Travel Pass. Travel Pass on mobiiliäpp, mis koosneb neljast sõltumatust moodulist, mis omavahel suhtlevad. Sinna on ühendatud IATA Timaticu andmebaas riikide sisenemisnõuete kohta, mida lennufirmad kasutavad reisijate lennukite pardale lubamiseks (kui pardale ei lubata, siis suure tõenäosusega Timaticu tõttu). Sertifitseeritud laborid saavad omakorda üles laadida testide ja vaktsineerimiste tulemusi.
IATA Travel Passi tööpõhimõte
Praegu on Travel Pass testimusijärgus selliste lennufirmade poolt nagu Singapore Airlines, Emirates, Etihad ja Qatar Airways. Lubaduste kohaselt saab Travel Pass allalaadimiseks nii iPhone’i kui Androidi omanikele valmis 2021. a. I kvartali lõpus. Sinna pole enam kaua jäänud. Singapore Airlines kasutab IATA Travel Passi oma rakenduse alusena, väga võimalik, et ka teistel lennufirmadel tekib soov “oma” rakenduse järgi. Esimese riigina hakkas Travel Passi testima Panama.
Mis on alternatiivid?
Üsna sarnane lahendus on ka CommonPass, mille taga on World Economic Forum ja hulk nii avaliku sektori kui eraettevõtteid. CommonPassi idee on pakkuda turvalist platvormi tervisedeklaratsioonide / PCR testide / vaktsineerimiste jaoks, kuid riikide sisenemisnõuete kontroll väga automatiseeritud ei tundu olema. CommonPassi toetavad sellised lennufirmad nagu Lufthansa, Swiss, United, JetBlue ja Virgin Atlantic. Ehk siis näha on Star Alliance’i tugev huvi. CommonPass peaks samuti välja tulema lähemate nädalate jooksul.
CommonPassi mobiilirakenduse näited
AOKpass on meditsiiniandmete turvaliseks säilitamiseks mõeldud lahendus.
Üsna sarnane on ka digitaalne tervisepass VeriFLY. Selle kasutamist plaanivad näiteks British Airways, American Airlines ja Alaska Air ehk siis Oneworldi lennufirmad.
Microsoft, Salesforce and Oracle töötavad välja vaktsineerimisandmete säilitamise lahendust Vaccination Credential Initiative (VCI).
Lennutranspordi IT lahendusi pakkuv SITA üritab erinevaid tervise- ja vaktsineerimisrakendusi omavahel integreerida süsteemi Health Protect.
Mitmed riigid (Taani, Poola) töötavad oma lahenduste kallal.
Eesti ja WHO nutikas “kollane kaart”
Eesti koos Maailma Tervishoiuorganisatsiooniga WHO on välja töötamas nutikat vaktsineerimispassi, mis kasutab Guardtime’i tehnoloogiat. Eesmärgiks on X-tee ja e-Tervise näitel luua platvorm, kus sisalduvad vaktsineerimisandmeid oleksid usaldusväärsed ja kasutatavad kõikjal maailmas. Arvestades teiste riikide terviseandmete digitaliseerituse astet ja andmete omavahelist sidumist, see ilmselt väga kiire lahendus olema ei saa. Küll aga tundub sellel olema potentsiaali saada ülemaailmselt kasutatavaks digitaalseks vaktsineerimispassiks ehk WHO digitaalseks “kollaseks kaardiks”.
Kas reisides peavad kõik need rakendused olemas olema?
Üsna kindlasti mitte. Enimtoetatud rahvusvaheliste standardite väljaselgitamine paljude lahenduste seast võtab aega, kuid esialgu on riigid erinevate rakenduste aktsepteerimisel ilmselt ka üsna paindlikud.
Mis siis, kui ma pole vaktsineeritud või mul pole nutitelefoni?
Need praktikad on alles kujunemas, kuid üsna kindlasti tekivad lahendused ka sellisteks puhkudeks.
Potentsiaalsed probleemid
Digitaalsete (või vähemdigitaalsete) vaktsineerimispasside kasutuselevõtuga tuleb lahendada rida probleeme:
- Kuidas saavutada ühtlustatud ülemaailmsed standardid.
- Kuidas pannakse erinevad andmebaasid omavahel suhtlema.
- Kuidas andmeid turvaliselt üles laadida ja võimaldada nende kasutamist ainult reisija teadmisel ja ainult volitatud ametnikel, arvestades muuhulgas ka EL andmekaitse seadusandlust.
- Kuidas leida tervisepasside teemal ühine keel Euroopa Liidu siseselt. Tervisepasside innukad toetajad on näiteks Kreeka, Hispaania, Portugal ja Itaalia, kuid Horvaatia on teada andnud, et nemad Euroopa tervisepassi ideed ei toeta.
- Kuidas tagatakse nende inimeste õigused, kes pole vaktsineeritud.
- Otseselt mitteseotud, kuid siiski – kuidas tagada, et vaktsineeritud reisija ei nakata teisi.
Kokkuvõtteks
Nagu näeme, käib digitaalsete tervisepasside arendamine täie hooga. Mõnes mõttes meenutab olukord raju 1990-ndate algust, kus igal endast lugupidaval kodanikul oli Eestis oma pank või vähemalt kindlustusselts. Lähiajal ilmuvad Google’i ja Apple’i rakendustepoodi sajad erinevad tervise- ja vaktsineerimisandmete äpid, millest enamik on kasutatavad piltlikult öeldes ainult Jõgeva maakonnas ehk ühe või teise riigi arusaamist ja spetsiifikat arvestades või mõne konkreetse lennufirmaga lennates.
Kui alguses sai mainitud, et vaktsineerimine ja selle kohta infot sisaldavad äpid lihtsustavad reisimist, siis lähituleviku reaalsus saab suure tõenäosusega olema täpselt vastupidine. Riigiti niigi ülimalt fragmenteerunud ja pidevalt muutuvate reisinõuete väljaselgitamisele lisandub veel üks killustunud infokiht – aru saada, mis testimis- või vaktsineerimisrakendust see või teine riik ja see või teine lennufirma kasutab. Kui Euroopa Liidu sees need asjad peagi ilmselt vähem või rohkem ühtlustatakse, siis reisimiseks mõnda eksootilisemasse riiki tuleb peagi omandada teatavat sorti infoteaduste doktorikraad.
Digitaalsete tervisepasside ülemaailmsete standardite väljakujunemine võtab aega ning esialgu saab nende arendus olema paras Metsik Lääs. Samas kiirendab see mitmeid digitaliseerimisega seotud protsesse, mis oleks ette võtta tulnud niikuinii.
Kindel on aga see, et digitaalsete tervisepasside vallas hakkab uudiseid lähemal ajal tulema ja PCR/vaktsineerimisrakenduste kasutamine saab olema üks osa reisimisest.
Allikas: https://www.trip.ee
