Kui Tallinn maksab juba mitmendat aastat 320 euro suurust ranitsatoetust, siis teiste suuremate linnade toetus koolitee alustajale jääb saja ja 150 euro vahele, vahendas BNS Postimehe Haridusportaali.
Tallinn on oma elanike lapsi koolimineku puhul toetanud 320 euro suuruse toetusega juba vähemalt 2009. aastast, mil toetuse suurus oli veel kroonides. Toona oli toetuseks 5000 krooni. Seni on Tallinn toetust peredele maksnud kahes võrdses osas, esimene 160 eurot makstakse lapse kooli minnes ja teine järgneva aasta juunis.
Kogu summa maksmine korraga
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhi Raimo Saadi sõnul on kavas seda korda muuta ja maksta järgmise aasta sügisest kogu summa korraga. Summat suurendada esialgu plaanis ei ole.
Tartu koolitoetus on ette nähtud lapsele, kes läheb Tartu linnas esimesse, teise või kolmandasse klassi. Igal aastal maksab linn 50 eurot toetust, ehk kokku 150 eurot.
Praegune toetuste maksmise kord kehtib Tartus 2014. aastast ja Tolmoffi sõnul on kavas toetus lähiajal üle vaadata ja ilmselt korrigeerida. „Täpsemalt ei saa veel öelda – see on volikogu otsustada,“ sõnas ta Postimehe Haridusportaalile.
Narvas on koolialguse toetuse suuruseks 150 eurot lapse kohta ning seda on õigust saada, kui vähemalt üks vanem on Narva kodanik. Narva on otsustanud maksta toetust ka juhul, kui laps läheb kooli mõnda teise omavalitsusse, sel juhul tuleb esitada koolis õppima asumise kohta tõend.
Pärnu toetab esimese klassi minevat last 100 euroga ja seda on õigust saada, kui üks lapse vanematest või eestkostjatest on ametlikult pärnakas. Väljaspoole Pärnut õppima asuvaid koolijütse toetab linn juhul, kui mujal õppimise põhjuseks on puudest tingitud erivajadus või nõustamiskomisjoni otsus.
Viljandi linna kooliminekutoetus on samuti 100 eurot ja seda saavad lapsed, kes on vähemalt aasta olnud ametlikult viljandlased. Toetuse saamiseks peab laps asuma õppima Viljandi kooli. Mujal õppima asumise põhjustena arvestatakse toetuse maksmisel hariduslikke erivajadusi ja õppekeelt.
Toetust saavad elanikud
Ka Kohtla-Järve maksab ranitsatoetuseks 100 eurot ning eeldab, et toetusesaajad on linna elanikeregistris olnud vähemalt aasta. Seega on linnade ranitsatoetuste summad võrdlemisi erinevad.
Saat tõdes, et iga omavalitsus otsustab iseseisvalt, milliseid prioriteete oma rahaliste vahendite jaotamises seatakse. „Muidugi võiksid kõik omavalitsused panustada laste ja perede heaolusse rohkem vahendeid, kuid siin kindlasti mängib oma rolli ka iga omavalitsuse rahalised võimalused,“ sõnas ta.
Saat lisas, et tõepoolest on kõik omavalitsused sidunud toetuse maksmise vanema elukohaga, ent paljud ka sellega, et lapse kooli minekuga kaasnevad suured kulud ja et iga lapse koolitee algus oleks võimalikult ilus.
