Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt üks A-gripiviiruse juht. Haigestumus püsib madal, registreeritakse üksikud juhud.
42. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 1999 inimest, neist 37% olid kuni 14-aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 149,9. Haigestumus on kerges tõusutrendis.
Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata madalaks. Gripiviiruse levik ei ole veel alanud, registreeritakse üksikud juhud. Kokku on sel hooajal kinnitatud laboratoorselt kaks A-gripijuhtu ja üks B-gripijuht.
Nädala jooksul registreeriti 814 COVID-19 juhtu. Haigestumus on kasvanud kolmandiku võrra, suurim kasv on olnud väikelaste ja eakate hulgas. Hospitaliseerimist vajas 86 patsienti, neist pea pooled vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Üle 90% hospitaliseeritutest on üle 60-aastased.
Praegu esineb palju kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 haigusvorme, mistõttu levib viirus suure tõenäosusega varjatult ja lainetena. Järgnevatel nädalatel tõuseb ka hospitaliseeritute arv, sest haigestumine on kõige enam kasvanud eakate hulgas.
Haigestumist põhjustavad peamiselt rinoviirused. Üksikute juhtudena registreeritakse SARS-CoV-2 ja adenoviiruse juhte. Sentinelseire andmete põhjal saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks, haigestumuse intensiivsus ei ületa hooajale iseloomulikke näitajaid.
Alates oktoobri keskpaigast on tasuta gripivaktsiin kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, lapseootel naistele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda. Gripivaktsiini saab soovi korral teha oma perearstikeskuses ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti. Samuti saavad inimesed end kiiresti ja mugavalt vaktsineerida paljudes apteekides.
Parim aeg vaktsineerimiseks on oktoobris ja novembris, kuid kaitsesüsti võib teha ka kogu gripihooaja kestel. Immuunsus kujuneb paari nädala jooksul pärast kaitsesüsti ja selle mõju kestab kuni aasta. Vaktsineerimine on eriti vajalik vanemaealistele, kroonilistele haigetele, väikelastele ja neile, kes puutuvad kokku gripi riskirühma inimestega.
XBB.1.5 alamvariandile kohandatud COVID-19 vastane vaktsiin on Eestis olemas ja jõuab oktoobri jooksul vaktsineerimiskohtadesse. Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste kohaselt tuleb vaktsineerimisel keskenduda riskirühmadesse kuuluvatele elanikele, kellel on viimasest COVID-19 vastasest vaktsineerimisest või COVID-19 läbipõdemisest möödas rohkem kui kuus kuud.
Viirushooajal meelespea:
- Mistahes haigussümptomite esinemisel jää koju ja võta ühendust oma perearstiga, kes määrab ravi ja suunab vajadusel testima.
- Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga.
- Pese käsi! Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest. Väldi näopiirkonna puudutamist saastunud kätega.
- Järgi tervislikku eluviisi: maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vett ja söö täisväärtuslikku toitu.
Allikas. terviseamet
