„Tervishoiukriis, kus me ühiselt pikemat aega oleme, on tekitanud märkimisväärseid ja kohati enneolematuid väljakutseid Eesti tervishoiu-, sotsiaalkaitse- ja haridussüsteemile, meie inimeste sissetulekutele ja ettevõtete elujõulisusele. Suur osa nendest raskustest tuleneb kriisiolukorrast ning võiks koroonaviiruse taandumise korral kaduda,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Samuti ei ole kriis räsinud kõiki eluvaldkondi. Seega peavad uued riigipoolsed abimeetmed olema lühiajalised, kuid õigesti ja täpselt sihitud. Lisaeelarve on valuvaigisti, et piirangute leevenemise järel saaks majandus ja normaalne eluolu Eestis võimalikult kiiresti taastuda,“ ütles peaminister Kaja Kallas.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus lisas, et lisaeelarve annab võimalikult täpse, ajutise ja kiire toe inimeste sissetulekute, töökohtade ja kriisis kõige valusamalt pihta saanud ettevõtluse säilitamiseks. “Võimete piiril tegutseva tervishoiusektori toetamise kõrval kanname hoolt, et majandus ei kukuks tervisekriisi tulemusel suuremasse auku ning et ajutised, tõhusad leevendused toetaksid kriisijärgset kiiret taastumist,” ütles Pentus-Rosimannus.
“Tervise- ja töövaldkond on kriisi tulipunktis. Lisaeelarvega toetame meie tervisesektorit Eesti inimestele vajaliku arstiabi tagamiseks ja kodulähedase vaktsineerimise võimaldamiseks. Töötasu hüvitise laiendamisega märtsi- ja aprillikuus aitame inimestel ja ettevõtetel COVID-19 kriisi tõttu tekkinud ajutised raskused ületada,” ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on lisaeelarve peamiseks eesmärgiks leevendada piirangutest tekkivat olukorda, hoida inimesi ja töökohti ning olla toeks ettevõtjatele. „Usun, et välja pakutud meetmete pakett on suureks abiks kriisist ja piirangutest kannatanud sektorite toetamisel. Oleme pidanud oluliseks võimestada tervishoiusektorit, kuid toetada ka ettevõtteid, kultuurisektorit ja kohalikke omavalitsusi“, rääkis Aab. „Ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele suunatud meetmete pakett võimaldab ligi 96 miljoni euro ulatuses teha investeeringuid ning katta kriisi tõttu tekkinud kulusid.”
Lisaeelarvest valdava osa ehk 87 protsenti moodustavad toetused erasektorile ning teistele valitsussektori asutustele (töötasu toetus, investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele ja muud toetused era ja avalikule sektorile), ligi 13 protsenti moodustavad tegevuskulud, mis on peamiselt seotud tervishoiuga.
Tervishoiukriisi ületamiseks suunatakse lisaeelarvega tervishoidu enam kui 150 miljonit eurot. Eesti inimestele vajaliku arstiabi tagamiseks eraldatakse 52 miljonit eurot haiglate, kiirabi ja teiste raviasutuste erakorraliste COVID-19 lisakulude katteks. Üle 20 miljoni euro eraldatakse koroonaviiruse testimiseks. Enam kui 30 miljonit eurot eraldatakse COVID-19 vaktsiinide ostuks ja vaktsineerimise korraldamiseks. Haigekassale suunatakse lisaeelarvest 26,5 miljonit eurot seadusega ettenähtud reservkapitali taastamiseks.
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kompenseerivad alates 2021. aasta jaanuarist tööandjad haiguslehe 2.–5. päevani ning haigekassa alates 6. haiguspäevast. Selleks, et pikendada haiguspäevade hüvitamist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni eraldatakse haigekassale 12 miljonit eurot. Samuti eraldatakse lisaraha terviseametile kriisijuhtimise kulude katteks, COVID-19 ravimite ja raviks vajalike meditsiiniseadmete hankimiseks, infotehnoloogiliste lahenduste arendamiseks ja ülalpidamiseks ning ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks vajalikeks teavitustegevusteks.
Töötasu hüvitise maksmiseks kulub prognoosi kohaselt 140,1 miljonit eurot, millest lisaeelarvega eraldatakse töötukassale 102,2 miljonit eurot. Inimeste töökohtade säilitamiseks ja majandusliku toimetuleku tagamiseks makstakse ettevõtete töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele ning nende töötajatele töötasu hüvitist märtsi- ja aprillikuu eest. Arvestatud on ka reserviga, juhul kui ilmneb vajadus piirangute pikendamiseks. Kui mullu sõltus palgatoetus sellest, mis sektoris ettevõte tegutseb, siis nüüd on toetuskriteeriumiks järsk käibelangus.
Inimeste stressitaseme ja vaimse tervise probleemidega toimetulekuks suunatakse täiendavad 1,2 miljonit eurot esmatasandil vaimse tervise teenuse laiendamiseks ja kättesaadavuse parandamiseks. Sealhulgas toetatakse sotsiaalkaitseministri kokku kutsutud hädaolukorra vaimse tervise staabi ja mõttekoja poolt läbi viidavat tegevust kiirete ja tõhusate abimeetmete rakendamiseks kaasates riigiasutusi, erasektorit, vabaühendusi ja valdkonna eksperte.
2020. aastal suurenes nii laste ja noorte suitsiidide kui ka raskete vägivallakuritegude hulk ja nõudlus erinevate vaimse tervise teenuste järele, mistõttu suurendatakse lisavahendite 1,65 miljoni euro toel võimekust pakkuda ööpäevaringset kriisiabi ja nõustamist.
Majandus- ja taristuministri valdkonnas saavad 4 miljoni euro suuruse toe saamata jäänud piletitulu kompenseerimiseks kommertsbussiliini vedajad.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri valdkonnas eraldatakse lisaeelarvega turismisektorile täiendavad 25 miljonit eurot, et toetada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu neid turismiettevõtjaid, kelle tegevus on piirangutega suuresti peatatud, kuid siiski säilivad ettevõtjatele igakuiselt suured püsikulud, näiteks majutus-, spaa- ja toitlustussektor. Lisaks toetab riik täiendava 19 miljoni euroga püsikulude osalist katmist ka nendel ettevõtjatel, kelle tegevus on valitsuse korraldusega alates märtsikuust oluliselt piiratud. Toetuse eesmärk on, et ettevõtted oleksid pärast piirangute lõppemist võimelised oma uksed taas avama, äri taaskäivitama ja töökohad säilitama.
Kultuuri- ja spordivaldkonna osa lisaeelarves on ühtekokku 42 miljonit eurot. Lisaeelarve aitab katta vältimatuid kulutusi, milleks mõeldud sissetulekuid polnud valdkonnale kehtestatud piirangute tõttu võimalik teenida.
Lisaeelarvest üle 21 miljoni euroga toetatakse kultuurikorraldajaid, kelle toetusmeede aitab katta nii võlaõiguslike lepingute alusel makstavaid tööjõu- kui ka muid möödapääsmatuid kulusid. Eraldi meetmed kokku 5,3 miljoni euro ulatuses on ette nähtud kinodele, filmitegijatele ja -levitajatele. Vabakutseliste loovisikute toetamiseks on lisaeelarves planeeritud 6,7 miljonit eurot. Spordivaldkonna toetuste eelarve on ligi 2,7 miljonit eurot, millele lisandub eraldi riskifond 6 miljonit eurot, kust saavad toetust rahvusvahelised nii kultuuri- kui ka spordiüritused.
Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärkidele on lisaeelarvest kavandatud 14,4 miljonit eurot. Sellest suur osa on mõeldud laste ja noorte õpilünkade tasandamiseks ning vaimse tervise toetamiseks. Olulisel kohal on ka distantsõppeks vajalike arvutite ning internetiühenduse tagamine.
6 miljonit eurot on kavandatud suvisteks laagriteks, kus saab pakkuda lastele ja noortele nii vaimset tervist turgutavat meelelahutust, õpioskuste arendamist kui õpilünkade tasandamist. Samuti 6 miljonit on planeeritud erahuvihariduse ja -tegevuse, erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pidajate toetamiseks.
Veel eraldatakse 0,5 miljonit eurot koolidele täiendavate arvutite soetamiseks, et jagada neid distantsõppe perioodiks õppijatele. 0,9 miljonit planeeritakse haridusasutustele kiirtestide soetamiseks.
Koostöös kohalike omavalitsustega on lisaeelarves planeeritud 1 miljon eurot parema internetiühenduse tagamiseks distantsõppe perioodil.
Kohalikele omavalitsustele kavandatakse lisaeelarvega kokku 46 miljonit eurot. Omavalitsuste abistamiseks kavandatakse neile 15 miljonit eurot tulude vähenemise ja kulude suurenemise tõttu. COVID-19 avaldab mõju peamiselt omavalitsuste tulumaksu, lasteaia kohatasu ja huvitegevuse tasude laekumistele.
Samuti aitavad lisavahendid omavalitsustel katta viiruse leviku tõkestamisega ja selle mõjude leevendamisega kaasnevaid meditsiini- ja hügieenitarvete ning eririietuse kulusid, samuti sotsiaalse kaitse kulusid.
Omavalitsuste investeeringute toetamiseks on planeeritud 30 miljonit eurot. Omavalitsused saavad vahendeid suunata vastavalt piirkonna vajadustele, pidades esmajoones silmas tänaseid väljakutseid, näiteks siseruumide ventilatsiooni parandamine, energiatõhususe suurendamine ja ebavajalike hoonete lammutamine.
Siseministeeriumile eraldatakse pea miljon eurot koroonakriisi ja selle järelmõjudega võitlemiseks. Lisaks on lisaeelarves ette nähtud toetused maaeluministeeriumi valdkonnas kalatootjatele ja keskkonnaministeeriumi valdkonnas keskkonnaharidusele.
Veel eraldab valitsus lisaeelarvega reservi 117 miljonit eurot, et kompenseerida II pensionisamba riigi sissemaksete ajutine peatamine neile, kes on 31. märtsiks 2021 avaldanud soovi lahkuda II pensionisambast. 16. märtsi seisuga on lahkumiseks soovi avaldanud 119 684 inimest ehk 15 protsenti liitunutest. Juba tehtud katkestamise sooviavaldust saab kuni juulikuu lõpuni tühistada.
Lisaeelarve kulude ja toetuste maht on 641 miljonit eurot, ent kuna neilt laekub tagasi ka maksuraha, on negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile väiksem: 453 miljonit eurot ehk 1,6 protsenti SKPst. Milliseks kujuneb valitsussektori eelarvepositsioon sel aastal tervikuna, selgub 5. aprillil, kui rahandusministeerium avaldab kevadise majandusprognoosi.
Lisaeelarve meetmed on osa riigikassa rahavoost ja seda finantseeritakse vastavalt vajadusele kas kasutades likviidsusreservi või kaasates võlavahendeid.
