Ehkki esmapilgul võib tunduda, et ülekaalulisuse põhjuseks on liigsöömine, võib tegelik olukord olla mõnevõrra keerukam. Mitte alati ei kaasne toitumisharjumuste muutumisega kaalu normaliseerumine. On inimesi, kes võivad süüa suhteliselt palju, säilitades saleda keha, samas kui teistel ei aita ka toidukoguste oluline piiramine liigsest polstrist vabaneda.
Liigsöömist oleks õigem nimetada psüühiliseks tasakaalustamatuseks, millest võib areneda täiemõõduline vaimuhaigus. Liigsööja on isik, kes on kaotanud kontrolli ega suuda lõpetada söömist, isegi kui see hakkab tema keha kahjustama.
Vastupidiselt laialt levinud arusaamisele, ei ole liigsöömine ega ka ülekaalulisus geneetiliselt määratud, ehkki mõned inimesed võivad omada selleks geneetilist eelsoodumust. Kõigel, mis toimub meie füüsilises kehas, on olemas psühholoogiline vaste ning seetõttu tuleb otsida liigsöömise ja ülekaalulisuse põhjusi inimese psüühikast. On kaks põhjust, miks inimesed kalduvad liiga palju sööma.
Emotsionaalsed haavad
Üheks põhjuseks on siin see, et nende nähtuste all kannatajatel on (tervendamata) emotsionaalsed haavad, mille tõttu nad tunnevad ennast välismaailma rünnakutest haavatavatena. Kuna nende alateadvus tahab neid haavu kaitsta ärrituse vastu, püüdes neid isoleerida, siis soovivad sellised inimesed alateadlikult kaalus juurde võtta. See tekitab isoleeriva polstri, mis annab neile teatud (sageli alateadliku) turvatunde. Sellise polstri varjus tunneb inimene, et ta saab tõmbuda oma kookonisse ja pugeda peitu maailma eest.
Hingehaavad on alati seotud mingi konkreetse, enamasti kolme alumise tšakraga ning sellest tulenevalt on inimestel võimalik oma kehakujust teatud järeldusi teha.
Kui liigne polster kipub kogunema baastšakra (Mooladhara) ehk puusade piirkonda, siis võib olla tegemist seksuaalsusega seotud hingehaavadega — näiteks võib inimene olla üle elanud selles ja/või eelmistes eludes seksuaalset vägivalda enda suhtes ning selle tulemusena tekkinud hingehaavad on jäänud tervendamata.
Kui liigne polster kipub kogunema hingetšakra (Swadisthana) ehk alakõhu piirkonda, siis võib see olla seotud vabaduse, eriti väljendus- ja loomisvabadusega seotud väärkasutuse juhtumitega selles ja/või eelnevates eludes.
Kui liigne polster kipub kogunema päikesepõimiku piirkonda (Manipura tšakra), siis võib olla tegemist hingehaavadega, mis on seotud rahu ja harmooniaga ning selle väljendamisega.
Sageli on inimestel mitme tšakraga seotud hingehaavad, mistõttu selline inimene katab polstriga suurema osa oma kehast ning polstri kogunemist ei ole võimalik enam seostada ühe konkreetse tšakraga.
Tahan siiski rõhutada, et järelduste tegemisel teiste inimeste hingeliste probleemide üle kehakuju alusel tuleks olla väga ettevaatlik, sest sellel nähtusel on rohkem kihte kui esmapilgul paistab. Pigem on selline lähenemine lisaabiks iseenda analüüsimisel.
Emotsionaalsetest haavadest tulenev ülekaalulisuse vorm on ületatav psühholoogilise tervendamise abil, kasutades kas traditsioonilisi teraapiavorme või mõnda neist teraapiatest, mis on viimaste aastakümnete jooksul kättesaadavaks muutunud. Kui asjaosaline teeb tõsise pingutuse, siis on tal võimalik üle saada soovist ennast maailmast isoleerida, mis toob sageli endaga kaasa drastilise kaalulanguse. Samuti toob see kaasa loomuliku muutuse tervislikemate söömisharjumuste suunas, mis omakorda võimendavad kaalukaotust.
Liigsöömine kui sõltuvus
Tõsisematel juhtudel on liigsöömine võtnud õgardluse mõõtmed, millest on saanud täismõõtmeline sõltuvus. Nagu mistahes muud keemilist sõltuvust, on ka seda tunduvalt raskem murda. Kuid veelkord – mistahes sõltuvus, isegi keemiline sõltuvus, ei oma tegelikult füüsilisi algpõhjuseid. See algab psühholoogilistel põhjustel ning alles hiljem, kui on tekkinud keemiline sõltuvus, kandub üle füüsilisse kehasse.
Nagu eelpool kirjeldatud, algab liigsöömine soovist kaitse järele. Siiski, tõsisematel juhtudel ei piirdu põhjused ainult psühholoogiliste haavadega, vaid on mõnevõrra teistsugused. Võib juhtuda see, et inimese psühholoogilised haavad hakkavad ligi tõmbama väliseid energiaid. Need võivad olla kehatud hinged, see tähendab inimesed, kes on surnud, kuid kes ei ole edasi liikunud eeterlikku sfääri, nagu enamik eluvooludest teeb. Sellistest juhtumitest on juttu mitmetes raamatutes, kaasa arvatud raamatutes, mis räägivad surmalähedastest kogemustest. Samuti on võimalik, et inimese võtab enda kontrolli alla mõni pahatahtlik olend – näiteks deemon, kes siis inimest õgima sunnib.
Kuna rõhuval enamikul lääne ühiskonnast puudub igasugune teadmine ja arusaamine negatiivsetest energiatest, kehatutest hingedest ja deemonitest, siis on nad üsna kaitsetud selliste nähtuste vastu ja sageli ei saa oma probleemidele mingit abi.
Inimestel, kes kannatavad tõsise ülekaalulisuse või liigsöömise all, oleks otstarbekas seda nähtust sügavamalt uurida ning seejärel kasutada asjakohaseid tehnikaid, vabanemaks välistest mõjudest ja psühholoogilistest haavadest. Kindlasti peaks abivahendite hulka kuuluma ka vaimse kaitse kutsumine, millest olen mõnes eelnevas artiklis veidi kirjutanud.
Allikas. www.visioonid.ee
