Vabariigi Valitsus otsustas kehtestada president Arnold Rüütli matuse päeva, 11. jaanuari 2025 üleriigiliseks leinapäevaks. Korralduse kohaselt heiskavad kella 8.00 kuni 20.00ni Eesti lipu leinalipuna kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe on oodatud heiskama ka kõik majapidamised, ettevõtted ja ühingud.
“Eestis on välja kujunenud ilus traditsioon avaldada lahkunud riigipeale viimast austust leinalippude heiskamisega,” ütles riigisekretär Taimar Peterkop. “See on ühtlasi võimalus igaühel avaldada tunnustust lahkunud riigipeale ning näidata üles hoolimist,” lisas Peterkop.
President Arnold Rüütli perekonna ja matusetoimkonna otsusel toimub president A. Rüütli riiklike austusavaldustega matus laupäeval, 11. jaanuaril 2025. Valitsuse korralduse kohaselt on matusepäev üleriigiline leinapäev. Lipud heisatakse leinalipuna hommikul kella 8-st kuni õhtul kella 20-ni.
Kui leinalipul ei ole pimedal ajal valgustust, tuleb see langetada päikeseloojangul.
Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi-, linna- ja vallaasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalipuna on heisatud ka Eesti lipp Pika Hermanni tornis, Vabadussõja võidusamba jalamil, Tartu tähetornis ja mujal avalikus ruumis. Kuna Eesti lipu seaduse alusel on igaühel vabadus heisata Eesti lipp, siis viimase austusavaldusena president Rüütlile on leinalippu oodatud heiskama kõik majapidamised, ettevõtted ja ühingud.
Tava kohaselt ei heisata Eesti lippe leinalipuna piiripunktis ja välisriikide saatkondades Eestis. Samuti ei heisata leinalipuna Vabariigi Presidendi, kaitseväe juhataja ega kaitseministri lippu.
Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipumasti keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu ja seejärel langetatakse.
Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint (ca 330 mm pikk), mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.
Eesti lipuga koos heisatud Eesti maakondade, linnade, valdade, asutuste ja seltside lipud heisatakse samuti leinalipuna.
Üleriigilisel leinapäeval asendatakse samas lipurivis heisatud välisriikide ja -organisatsioonide lipud leinalipuna heisatud Eesti lippudega.
*
Vastavalt seadusele korraldatakse president A. Rüütlile riiklike austusavaldustega matused. Tava kohaselt väljendatakse austust lahkunud riigipeale üleriigilise leina väljakuulutamise ning leinalippude heiskamisega.
31. detsembril 2024. a suri president Arnold Rüütel. A. Rüütel oli Eesti Vabariigi president aastatel 2001. kuni 2006. Tema presidentuuri jäi Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATOga. A. Rüütlil oli silmapaistev roll ka laulva revolutsiooni ajal ning seega Eesti iseseisvuse taastamisel 1991. aastal.
