Laulu- ja tantsupeoliikumise palgatoetus jõuab kollektiivide juhendajateni, 2,7 miljoni euro suuruse toetusega hakkab tegelema Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Kultuuriminister Tõnis Lukas allkirjastas määruse, mille alusel tagatakse alanud aastast laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajatele vääriline sissetulek. Toetusmeede aitab hoida traditsiooni elujõulisena ning motiveerib noori juhendajaid osalema pidude liikumises.
„Laulu- ja tantsupeo traditsioon on meie rahvusliku identiteedi hääl, pilt ja kaja, tuues meid rahvana kokku ja iseloomustades meie kultuurilembust ka kogu maailma silmis. Selle püsimiseks on vaja, et meie kollektiivide juhendajad saaksid oma suure töö ja vaeva eest ka väärilist palka ja kindluse sotsiaalsete garantiide osas. Siiani on olnud see justkui iseenesest mõistetav, et juhendajad valmistavad rahvatantsijaid, koore ja orkestreid ette tihti oma põhitöö kõrvalt, sümboolse tasu eest, hobi korras ja missioonitundest. Loodan, et see võimalus, mis nüüd tekib, motiveerib nii praeguseid kui ka edaspidi nooremaid juhendajaid ning nii jätkub ka traditsioon oma tuntud headuses,“ ütles Lukas.
„Laulu- ja tantsupeole ei tule mõelda ainult siis kui pidu juba käes, tegemist on ikkagi järjepideva tööga aastast aastasse,“ ütles Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister. „Teame ju kõik, et laulu- ja tantsupidude alustalaks on elujõuline kollektiiv, motiveeritud ja haritud ning vääriliselt tasustatud juhendaja. Palgatoetuse meede, mida Eesti Rahvakultuuri Keskus nüüd vahendama asub, on esimene oluline samm kollektiivijuhi elukutse populaarsemaks muutmisel ja seda eriti noorte hulgas. Samas rõhutan, et meede saab toimida ainult juhul, kui kohalikud omavalitsused ja kollektiivid sellega aktiivselt kaasa tulevad,“ märkis Vister.
Toetusmeetme suurus selleks aastaks on 2,7 miljonit eurot. Taotlusvoorudega hakkab tegelema Eesti Rahvakultuuri Keskus ja esimesi taotlusi saavad kollektiivide juhendajate tööandjad keskusele esitama hakata 1. märtsist. Lisaks on erandkorras 2021. aastal plaanis ka teine taotlusvoor, kuhu algab taotluste vastuvõtt 1. augustist. Juhendaja palgatoetuse maksmisel arvestatakse koori, rahvatantsurühma, rahvamuusikakollektiivi, puhkpilli-, sümfoonia -, sümfoniett- või keelpilliorkestri osalemist taotlemisele eelnenud noorte- või üldlaulu- ja -tantsupeol. Arvesse lähevad ka osalemised pidude ettevalmistustel, kaasalöömine maakonna laulu- ja tantsupeol või valdkondlikul liigipeol. Juhendajal peab toetuse saamiseks olema kehtiv erialane kutsetunnistus.
Toetusmeetme teemal toimub taotlejatele ka neli infopäeva eelregistreerimisega ja zoomi koosoleku vormis – esimene neist on 26. jaanuaril algusega kell 13, järgmised toimuvad samal kellaajal vastavalt 10. ja 25. veebruaril ning 2. märtsil. Täpsema info taotlusvoorude ja nende infopäevade kohta leiab Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehelt.
Kultuuriministeerium tellis 2019. aastal Mõttekojalt Praxis uuringu, millest selgus, et noori laulu-ja tantsupidude juhendamise kutse ei motiveeri kuna see pole tasustatud töö ja ei paku piisavat töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Samuti tuli analüüsist välja, et üle poole praegustest juhendajatest jäävad peatselt pensionile ning kollektiivid ei ole seetõttu jätkusuutlikud.
Allikas. BNS
