Laste vigastused on enamjaolt kerged – isegi kui vigastusega jõutakse raviasutusse, ei nõua need enamasti pikaajalist või intensiivset ravi. Kuigi vigastused on olemuslikult ennetatavad, juhtub tegijal nii mõndagi. Siiski ei peaks keegi vigastuse tõttu elu jätma – paraku on laste ja noorte vigastussuremus aastatega tõusnud.
Lapsed saavad enamasti viga kodus ja seonduv ravikulu moodustab tervikust väikese osa
Eesti vigastusjuhtude arv naasis 2022. aastal 174 632 juhuga COVID-19 kriisi eelse taseme lähedale. Kuni 24-aastaste laste ja noorte vigastused moodustavad neist 36%. Samal ajal moodustavad alla 20-aastaste ravikulud kõigest 10% kogu vigastuste ravile kulunud summast, mis 2022. aastal küündis 53 miljoni euroni.
Peamised laste ja noorte vigastuste põhjused on kukkumised (43%), enese erisuguste esemete pihta ära löömised ja muljumised (eluta mehhaanilise jõu toime, 33%) ning hammustused ja kriimustused, mille on tekitanud teised elusolendid (elusolendi mehhaanilise jõu toime, 10%).
Enamik vigastusi laste ja noorte hulgas saadakse kodukeskkonnas (36%), kuid siin on selge seos vanuserühmaga. Need, kes veedavad rohkem aega kodus, seal ka rohkem viga saavad. Ühe kuni nelja-aastaste väikelaste puhul saadakse 67% vigastustest kodukeskkonnas, 15–24-aastaste puhul kõigest 28% juhtudest.
Laste ja noorte vigastusurmad viitavad ebapiisavale ennetustööle
Kahjuks kasvab aeglaselt surmaga lõppevate vigastuste arv. 2022. aastal oli neid juhtumeid kokku 983, mis tähendas 65 lapse, noore ja noore täiskasvanu (vanuses 0–24 eluaastat) ootamatut ja välditavat surma.
Laste ja noorte surmaga lõppenud vigastustest enamik ei viita vigastuste traagilisele ja paratamatule olemusele. Vastupidi – vigastussurmad on ennetatavad ja iga juhtum peaks osundama suurtele probleemidele, milleks on alarahastatud, ebapiisav ja vahel ka ebatõhus ennetustöö ning ebaturvaline keskkond.
Suurima osa 65 surmajuhtumist 2022. aastal moodustasid enesetapud ja juhuslikud mürgistused. Eriti kõnekas on see noorte täiskasvanute puhul, kus koguni pooled juhtumid (16) olid enesetapud.
Mitmed probleemid, aga ka lahendused saavad alguse samast kohast
Paljudel rahvatervishoiu, aga ka siseturvalisuse ja sotsiaalvaldkonna probleemidel, on sarnased ning üksteisega läbipõimunud põhjused. See aga tähendab, et fookust õigesti seades on võimalik ennetustööga palju ära teha ja üks tegevus võib teenida mitut eesmärki.
Lükates käima päriselt toimiva väikelaste kodukülastuste süsteemi, oleks meil võimalik tagada lapsevanematele asjatundlik nõustamine kodukeskkonna ohutuks kujundamisel. Enesetappude ja juhuslike mürgistuste ennetus algab samast kohast, sest nende probleemide juurpõhjused on suuresti samad. Neid aitavad vältida vanemlike oskuste arendamine, laste sotsiaalsete toimetuleku ja enesejuhtimise oskuste arendamine, turvalise ja toetava koolikeskkonna loomine, uimastite tarvitamist mittesoosivad hoiakud ja seadused ning tugiteenuste õigeaegne kättesaadavus.
Valdkondadeülese lähenemise kaudu on võimalik tabada mitu kärbest ühe hoobiga! Kõik vigastused on olemuslikult ennetatavad. Küsimus on, mis on riiklikud prioriteedid ja kus fookus – kas probleemil või selle tekkepõhjustel.
Artikkel põhineb 27.10.2023 toimunud TAI teadusseminari „Terve elu algus“ Triinu Purru ettekandel „Laste ja noorte ravitud ning surmaga lõppenud vigasused“
Alliaks. Tai.ee
