Kuigi peaminister Kaja Kallas põhjendas teadusnõukoja laialisaatmist selle liikmete väsimusega, pole asjaosalised tema hinnanguga nõus, vahendab BNS.
Poliitiliste allikate väite peale, et peaministrile ei meeldinud nõukoja liikmete suhtlus meediaga, ütlevad viimased aga, et neile pole midagi sellist öeldud.
Eelmise nädala esmaspäeva õhtul otsustas teadusnõukoda, et kuna koroonaviirus levib jõudsalt, saadakse kokku ka pärast jõulupühi, kuid järgmistel päevadel said nõukoja liikmed peaminister Kaja Kallaselt telefonitsi teada, et nende teeneid enam ei vajata. Teadusnõukoja juhile Irja Lutsarile helistas Kallas teisipäeva õhtul ja selle liikmele Krista Fischerile kolmapäeva hommikul. Mõlemad kuulsid, et nad on oma tööst väsinud ning seetõttu vahetatakse teadusnõukoda välja. Nõukoja liikmete sõnul nad oma tööst väsinud polnud.
Otsuse muudab kummaliseks seegi, et Postimehele teadaolevalt ei kuulnud tervise- ja tööminister Tanel Kiik teadusnõukoja senise koosseisu laialisaatmisest peaminister Kallaselt, vaid hoopis teistelt inimestelt.
Kui üks suuremaid etteheiteid teadusnõukojale oli aktiivsest meediasuhtlusest tekkinud sõnumisegadus, siis Lutsari sõnul polnud ükski selle liikmetest tulnud valitsust nõustama kommunikatsiooni erialalt. «Meie ülesanne oli teada, mis toimub koroonaviirusega, samuti olla kursis viimaste teadusuuringutega ning anda valitsusele asjakohast nõu,» lausus Lutsar. Nii tema kui ka teadusnõukoja liige Andres Merits nentisid, et valitsus pole kordagi korraldanud neile koolitust meediaga suhtlemiseks.
Kuna teadusnõukoda käis koos esmaspäeviti, aga valitsus teeb otsuseid neljapäeval – vahel ka teisipäeval –, siis tekkis vahel olukord, kus veel enne valitsuse kogunemist jõudis avalikkus juba oma otsused ära teha. Olid ju teadusnõukoja soovitused avalikud, selle liikmed olid need teatavaks teinud ja ajakirjanduski võtnud hoiaku, mis õige ja mis vale. «Seetõttu juhtus vahel, et valitsus polnud enam otsustaja, vaid nagu lihtsalt koroonaolukorra kirjeldaja rollis,» ütles üks kõrge valitsusametnik Postimehele.
Teadlased tõrjusid seda hinnangut väitega, et peaminister polnud neile kehtestanud selgeid meediasuhtluse reegleid. Lutsar lisas, et nende soovitusi hakati eelmise valitsuse ajal avalikustama meediaväljaannete soovil. «Mina ütleksin, et meie jutud ja kriitika valitsuse suunal jõudsid meediakajastusse alles pärast seda, kui peaminister oli ise meid meedias avalikult kritiseerinud,» lisas Fischer.
