Järvamaa
2. jaanuaril kell 19.38 teavitati häirekeskust Türi vallas Rassi külas juhtunud tulekahjust. Esimesena sündmuspaigale jõudnud Suure-Jaani päästekomando päästjad leidsid eest lausleekides saun-garaaži, kus põlenguga oli haaratud umbes 130 ruutmeetrit (Pildid lisatud). Tulekahju levikule suutsid päästjad piiri panna kella 21.06ks. Lõplikult kustutati põleng kella 21.39ks.
Päästjate sõnul võis tulekahju alguse saada külmunud torude sulatamisest. Korralikult soojustamata torude jäätumine on sage probleem külmade ilmade saabumisel. Torustike külmumise vältimiseks tuleb torustikud katta lisaisolatsiooniga. Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sulatada lahtise tulega, näiteks leeklambiga. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit. Sündmusele reageerisid Suure-Jaani, Türi, Viljandi kutselised ning Oisu vabatahtlikud päästjad.
Pärnumaa
2. jaanuaril kell 23.42 teavitati häirekeskust, et Pärnus Väike-Kuke tänaval asuva kortermaja trepikoda on suitsu täis. Pärnu päästjad asusid otsima suitsu põhjust, käies läbi korterid, keldriboksid ning koosolekuruumigi. Suits taandus ning probleemi põhjust sel korral välja selgitada ei õnnestunudki.
Saaremaa
2. jaanuaril kell 11.44 teatati liiklusõnnetusest Koimla külas. Sõiduauto koos kolme reisijaga oli sõitnud teelt välja, vastu puud. Kohale kiirustanud Kihelkonna päästjad aitasid ühe kannatada saanud reisija autost välja ning andsid meedikute hoole alla. Lisaks eemaldasid päästjad sõidukil süttimisohu.
3. jaanuaril kell 9.43 kiirustasid Kuressaare kutselised ja Valjala vabatahtlikud päästjad Kuiste külla, kus oli elumaja korsten põlema süttinud. Päästjad tuvastasid tahmapõlengu korstna ülemises osas. Tulel lasti päästjate valvsa silma all vaibuda ning korstnal jahtuda. Tahma- ja pigipõlengud, mis saavad alguse korstnast on väga ohtlikud. Korstnas tekkiv põlemine lõhub kütteseadmeid ning tekkivate pragude kaudu levib põleng kiirelt hoonesse.
Sealt edasi tekivad juba korvamatud kahjud. Küttesüsteemist alguse saanud põlenguid saab iga koduomanik ennetada. Esimese asjana tuleb kutsuda kutseline korstnapühkija neid üle vaatama ja hooldama. Küttesüsteeme tuleb hooldada nii tihti, et ei tekiks tahma- või pigipõlemise ohtu, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Kui köetakse märgade küttepuudega või on värske õhu juurdevool puudulik, tekib rohkem tahma. Siis tuleb puhastustööd käsile võtta ka tihedamini.
