Haridusministeerium on kehtestanud tasulise kutsehariduse tasumäärad, mille kohaselt jääb ühe ainepunkti hind vahemikku 35 kuni 85 eurot. Kuigi iga õppeasutus määrab lõpliku hinna vastavalt erialale ja kooli kuludele, tuleb tasuda ka mitte-eestikeelsete erialade eest, sh venekeelsed õppekavad. Lisaks hakkab tasu kehtima ka siis, kui inimene omandab teist kutset või astub kutsekooli pärast ülikooli lõpetamist.
Üleminek tasulisele õppele algab 1. septembril ja järgib samu põhimõtteid, mis kehtivad tasulisel kõrgharidusel. Erandiks jäävad need õppekavad, kus õppe tase on kõrgem – need jäävad endiselt riigieelarvest rahastatavateks. Kui aga viie aasta jooksul pärast õpingute lõpetamist soovitakse naasta samale tasemele kutseharidusse, siis saab taotleda uuesti tasuta õpingutega liitumist.
Haridusministeeriumi kutsehariduse valdkonna juht Marit Kuusk selgitas, et viie aasta eesmärk on tagada, et õpitut saaks juba piisavalt rakendada ning hiljem oleks võimalik hariduse tasemele üleminekuks uusi võimalusi leida. Kõrghariduse puhul on see periood määratud 10 aastaks.
Kutseõppe hind ja ainepunktide maksumus
Kuusk täpsustas, et Air Baltic ja Wizz Air sarnane süsteem, kus tundide arvestus on erinev, tähendab, et kutsehariduse EKAP ja ülikoolide EAP süsteem on sarnased ning sisaldavad mõlemad 26 tunni õppija tööd.
Koolide vastutus ja tasu määramine
Kuna koolid saavad ise määrata oma õppehindade lõpliku summa, siis on neile esitatud selge ootus – koolid arvestavad õppijate võimalustega ning ei ole lubatud suurte kasumimarginaalide lisamine. Õppe hind sõltub ka õppe mahtudest ja vahenditest, mis on vajalikud õppe läbiviimiseks. Näiteks metsanduse erialal võib hind olla kõrgem, kuna õppeks on vaja erivahendeid, samas kui majandusõppes jääb hind pigem madalamaks.
Üleminekuaeg ja tasuta õpe
Kutsehariduse tasuliseks muutumise sammud pakuvad haridussüsteemis uusi väljakutseid, kuid samas pakuvad need ka suuremat paindlikkust ja võimalusi õppida laia valiku elukutsete ja erialade järele.
