- aastal registreeriti Eestis 28 345 kuritegu, mis on kolm protsenti rohkem kui aasta varem. Suurim kasv toimus varavastaste kuritegude hulgas, mille arv suurenes seitse protsenti.
Justiitsministeeriumi kuritegevuse ülevaate kohaselt moodustasid varavastastest kuritegudest enamiku vargused, millele järgnesid kelmused, arvutikelmused ja omastamised. Kokku registreeriti möödunud aastal 14 841 varavastast kuritegu, sealhulgas 3695 kelmust ja arvutikelmust.
Isikuvastased kuriteod ja tapmiste kasv
Isikuvastaste kuritegude arv jäi varasemaga võrreldes muutumatuks, moodustades 20 protsenti kõigist registreeritud kuritegudest. Kokku pandi toime 6701 isikuvastast kuritegu, millest 5412 olid kehalise väärkohtlemise juhtumid.
Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2024. aastal 33, mis on kümne võrra rohkem kui aasta varem.
Kuritegevuse tase piirkonniti
Keskmiselt registreeriti Eestis eelmisel aastal 206 kuritegu 10 000 elaniku kohta. Kõige kõrgem kuritegevuse tase oli Ida-Virumaal (326 kuritegu 10 000 elaniku kohta), järgnesid Lääne-Virumaa (277 kuritegu) ja Tartumaa (248 kuritegu).
Liikluskuritegude kasv
Liikluskuritegude arv suurenes eelmisel aastal viis protsenti, ulatudes 2714 juhtumini. Suurem osa neist – üle 80 protsendi – olid mootorsõiduki joobes juhtimised.