Asjaolu, et Eestis 800 last ootab võimalust kasvada perekonnas, on kurvastav, ent valdkonna asjatundjad selgitavad, et kahjuks alati ei sobitu hoolduspere ja kodu vajava lapse profiil.
“Iga laps oma vajaduse, päritolu ja eripäraga, sellega, kes ta on, on väga eriline ja see ei ole lihtne aritmeetika, et iga lapse, kes on asenduskodus, paneme kokku perekonnaga,” sõnas sotsiaalkindlustusameti lapsendaja- ja hooldusperede hindamis- ja ettevalmistusteenuse juht Irje Tammeleht. Maie on kogenud kitsaskohti sobitamises ja on ootel olnud nüüdseks 15 aastat. “Vaikus on üks vastus ja teine näiteks, et läks teise perre,” ütles lapse ootel hoolduspere ema Maie Kivisild.
“Esikohale paneme lapse vajadused ja teisele, milline on konkreetse pere valmisolek või iga pereliikme valmisolek, millist last ta oma perre ootab. Kui need kaks asja klapivad, alles siis saame leida vaste ja laps saab elada hooldusperes,” sõnas Tammeleht.
Et paraku teismelised ja erivajadusega lapsed on hooldusperedele kõige vähem atraktiivsed, kasvavad need lapsed tihtipeale perekodus. Tallinna linna hoole all on praegu 170 last 31 perekodus, kus igas elab kuus last ühe perevanemaga. Kuivõrd perevanema töö on keerukas, on sobivaid laste eest hoolitsejaid raske leida.
“See vajab pingetaluvust, pühendumist, võimet aru saada, mis lapse elus on toimunud või miks ta nii käitub, julgust luua kontakti ja suhet,” ütles Tallinna lastekodu peretoe koordinaator Sigrid Petoffer.
Ehkki vanemliku hoolitsuseta jäänud laste kasvatamine on tihti raske teekond, on ilusaid edulugusid palju.
“Mulle meeldis üks kasuvanem, kes kunagi ütles koolitusel, et lapse kasvatamine on nagu puu istutamine, mille all sa võib-olla kunagi ise ei istu ehk me panustame vanematena ega näe tulemust kohe,” sõnas Petoffer.
“Pead alati arvestama sellega, miks sa seda teed ja see ei ole sinu vajadus, hetkeemotsioon, see on kindel arusaam, laps vajab perekonda ja sina oled see võimalus,” ütles hooldusema Valentina Paas.
Hoolduspere temaatika kohta saab rohkem teavet aadressil hoolduspere.ee, kus muu hulgas on võimalik hinnata ka oma hooldusvanemaks olemise sobivust.
